EASist Coopi minek tasub ära: Alo Ivaski uus palk jääb 8000 euro kanti

 (64)
Coopi uus juht Alo Ivask
EAS juhatuse esimees Alo IvaskFoto: Karin Kaljuläte

Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhi kohtalt Coopi tüürima läinud Alo Ivask möönis, et tema palganumbriks välja pakutud 7000-8000 euro suurusjärk on õige. Poliitilist mõõdet ei soovi ta EASist lahkumise asjus otsida.

Millal algasid läbirääkimised Coopi juhtima asumise asjus, kas kohe pärast Jaanus Vihandi lahkumist või hiljem?

Ma läbisin konkursi. Läbirääkimisteni jõudsin siis, kui kõik voorud olid läbitud, umbes kolm nädalat.

Kui raske oli konkurss, kui palju oli kandidaate?

Seda ma ei tea. Lõppvoorus oli mitu kandidaati, aga kui mitu, ei oska ma kommenteerida.

Kui palju palgas võidate?

Natuke võidan, hakkan saama pisut rohkem kui täna.

Mis see suurusjärk on, 7000-8000 eurot kuus?

See suurusjärk on, jah, sinnakanti.

Mis on teie esimesed sammud Coopi juhina?

Esimene samm on kindlasti värskendada tutvust ühistute juhtidega. Ma olen Coopi süsteemis (varem ETK – VK) töötanud. Teine samm on viia end kurssi hetkeolukorraga Coopis ja saada aru, missugused on põhilised väljakutsed ja nende lahendamise võimalused.

Praegu te seda veel ei tea?

Natuke ikka tean. Täpselt loomulikult ei tea, selleks tuleb enne inimestega rääkida.

Ühistuline vorm on Eesti ärimaastikul suhteliselt haruldane. Kuivõrd on see elujõuline?

Seotud lood:

Ühistuline tegevus on sajand vana ja vaatamata kõigile muudatustele ühiskonnas ikkagi ellu jäänud. Ta ongi omapärane vorm: seal on nii äriline kui ka ühiskondlik, sotsiaalne mõõde. Nende kahe kokkupanek on väljakutse omaette. See pole tavapärane, aga sellisel vormil on Eesti ärimaastikul kindlasti oma koht.

Mille poolest erineb keskühistu juhtimine mõne teise äriühingu juhtimisest?

Keskühistu juhtimise vahe teiste äriühingute juhtimisega ei ole märkimisväärne. Ikkagi on vaja ära teha kõik see, mis ärimudeli kohaselt aitab teenust pakkuda maksimaalse kvaliteediga ja loodetavasti kõige soodsama hinnaga.

Miks te ikkagi EASist ära läksite, ametiaeg oli alles poole peal?

See oli väljakutse minu kui juhi jaoks. EASis jõudsime sinna, kus suured muudatused hakkasid tehtud saama ja esimesi vilju kandma. Teiselt poolt tekkis uus väljakutse, mis oli väga huvitav. Kaalusin seda ja leidsin, et praegu oleks mul EASist liikuda kõige loogilisem. Mingil teisel ajahetkel poleks seda juhtunud.

Kuivõrd võib väita, et EASi juhiks asumine oli teile pärast sunnitud lahkumis Kesko Senukaist (endine Rautakesko – VK) sundkäik?

Ei olnud. Mu peas oli varemgi liikunud mõte teha tutvust avaliku sektordiga. Avalikus sektoris on juhi kasulik ära käia: näha seestpoolt seda, millest väljastpoolt on raske aru saada, on kasulik nii juhile kui ka avalikule sektorile. Eks need mõttemallid kipuvad erinema.

Kuivõrd on avalikus sektoris end võimalik teostada, kui efektiivne on avalik sektor?

End teostada on kindlasti võimalik. Avalik sektor tegeleb laia teemaderingiga, erasektor aga keskendub aga rohkem tulemusele. Loodan, et mul on õnnestunud EASi tulemuslikkust suurendada. Meil võiks üldse rohkem koostööd nii mitmeski mõttes: koostöö meil praegu Eestis kindlasti konkurentsieelis ei ole. Seda peaksime teadlikult püüdma rohkem teha: nii ettevõtete vahel kui ka avaliku ja erasektori vahel. Seal on väga palju potentsiaali peidus.

Kuivõrd on teie lahkumisel poliitiline mõõde? Minister Kert Kingo vahetas hiljuti EASi nõukogus hiljuti kolm liiget välja ja viitas ka, et rahaasjad on kehvad.

Minu lahkumisel ei maksa poliitilist mõõdet otsida. Minister Kingoga on meil on olnud konstruktiivne, töine suhtlemine ja ühtegi etteheidet ei ole ta minu kõrvade kaudu EASile teinud.