Eduka ettevõtte alus: kui tahad oma inimesi hoida, tuleb neid kuulata

 (12)
Anu Eha
Anu EhaFoto: Elisa

Tänase eduka ettevõtte tunnusteks on kaasamine, dialoog oma töötajatega ja arenguvõimaluste loomine.

Kujutame korraks ette organisatsiooni, kus õiged vastused on vaid juhi vastused. Ise mõtlemine ja õppimine on pigem vastunäidustatud ning ette on piltlikult öeldud ka see, millise jalaga sa hommikul uksest sisse pead astuma. Koosolekutel on müramõõturid kogu aeg punases, sest juhi häälenivoo ületab selgelt tavakõne tugevust. Sellel pildil on valesti väga palju detaile. Loodan väga, et tänapäeval taolisi ettevõtteid enam ei eksisteeri. Kirjeldatud organisatsiooni enam vähemalt mitte. Samas oli taoline autoritaarne juhtimine veel kümme-kakskümmend aastat tagasigi tavapärane nähtus. Ajad olid teised ja inimeste ootusedki erinevad.

Tänasel päeval ootame ettevõttelt hoopis midagi muud. Inimesed ei soovi olla malenupud, keda ühest kohast teise liigutatakse. Nii nagu kodus teleri ees erinevatest kanalitest meelepärase filmi või sarja osas valikuid langetades, tahame, et ka tööl oleks võimalusi töötamise aega paindlikumalt valida, areneda, uusi väljakutseid vastu võtta. Seda kõike peab aga toetama juhtimiskultuur. Vastasel juhul on juhid ühes ja töötajad teises paadis, hullemal juhul sõuavad veel ka täiesti erinevates suundades. Lihtne loogika ütleb, et finišisse jõuab esimesena neist vaid üks, kuid tiimisõidus selle eest medaleid ei jagata. Mistõttu on meeskonnavaim organisatsioonis äärmiselt oluline.

Seega, kui loo alguses toodud näitest midagi õppida, siis seda, kuidas asju mitte teha. Kunagi ammu olen ise töötajana pidanud sarnases olukorras olema ning võtsin seda kogemust õppetunnina ja täna olen saadud kogemuse eest ülimalt tänulik. Seda enam oskan praegu väärtustada ja tähtsustada teistsugust töökultuuri ja ka ise juhina sellega arvestada.

Töötaja ei ole hüüdja hääl kõrbes

Aga mis siis täna tegelikult loeb? Vastus peitub lihtsas tõsiasjas - inimesed tahavad kaasa rääkida. Kui tahame oma inimesi hoida, tuleb neid kuulata. Tark ettevõte seda ka teeb, sest väärtust suudavadki luua vaid inimesed. Paljudele ettevõtetele võib see veel tänaselgi päeval väljakutseks olla, sest ajast-aega on otsuseid langetatud "kusagil kõrgemal". Viimastel aastatel on aga näha mõtteviisi muutumist. Elisagi ettevõttena on siin viimastel aastatel läbi teinud tuntava arengu, tänu millele on juhtimine muutunud avatumaks ja kaasavamaks. Otsuseid ei tee vaid ülemused koosolekulaua taga, vaid suures osas loeb töötajate arvamus. Igaühel on võimalus oma ideid jagada ja päriselt päris asju ära teha. Kujundada oma tööd ja töökohta, tunda end organisatsiooni osana ja mõista, miks tema töö oluline on. Kellelegi ei meeldi ju teha pealtnäha sisutut ja eesmärgita tööd. Sära tuleb silmadesse siis, kui tööl on tähendus ehk suurem mõte. Minul küll!

Kaasamine ongi minu hinnangul üks juhtimise alustalasid, milleta tänane juht enam kuidagi läbi ei saa. Nii nagu juht eesotsas, peavad ka töötajad samastuma ettevõtte põhimõtete ja väärtustega. Lähtun just sellest oma igapäevases töös. Leian, et ma ei saa ega tahagi teha oma tiimi puudutavaid otsuseid ainuisikuliselt. Näiteks ei saa ma üksi paika panna tulemustasusüsteemi või otsustada kellegi töötingimuste eest. Minu vastused ei ole ainuõiged või ma ei ütle, et "nii on". Edasi viib eluterve ja arukas diskussioon, mida alati ka oma inimestele rõhutan. Ning juhina saan seda teha vaid tänu teadmisele, et mul on ettevõtte toetus ja usaldus.

Proovi, katseta, julge!

Niisiis ei ole ettevõtte ega juhi roll jagada käske ja keelde, vaid toetada inimese arengut, kartmata, et inimene "saab liiga heaks" või soovib organisatsioonist välja lennata. Vastupidi, selline kaasav vorm aitab inimesel enda tööd paremini mõtestada, soodustades õppimist ja enesearengusse panustamist. See omakorda on mõjuv faktor ettevõtte edukuse tagamisel. Pole üht ilma teiseta. Ma ei oleks ilmselt hetkel oma praegusel ametikohal, kui mul poleks olnud kolm aastat tagasi enda juhi toetust ja julgustust, et "Anu, proovi, sa saad sellega hakkama". Uusi asju peab proovima ja väljakutseid vastu võtma. Tänapäeval ei ole selles enam midagi imelikku, kui raamatupidaja IT-maailmas kätt proovida soovib või Exceli disainiprogrammi vastu vahetab. Tänapäeval pole me enam laulatatud ühe kindla, selgeks õpitud ametiga. Ettevõtted peavad seda mõistma ja looma võimalusi arenguks.

Loe veel

Katsetamine ja proovimine ongi väga olulised, sest need aitavad edasi liikuda. Juhina õpetan oma tiimile, kuidas iga päev uusi väljakutseid loovamalt lahendada. Koos nendega õpin ka ise. Järele mõeldes olekski selline ideaalmaailm, kus kõik laitmatult sujub, tegelikult päris igav. Me kõik teeme vigu ja eksimine on tulemuste saavutamisel üldjuhul vältimatu. Kuid selle eest ei tohiks kedagi karistada ning sellest lähtun oma töös. Areng toimubki eksisammudest õppimise teel. See aga ei tähenda, et me lepiks keskpärasusega. Vastupidi - tähtis on leida vastused, kuidas järgmine kord paremini saaks.

Ka Steve Jobs on öelnud: kui sa teed midagi, ja see kukub välja päris hästi, siis ära jää seda imetlema, vaid mine ja tee midagi uut ja suurepärast. Lihtsalt mõtle välja, mida järgmiseks! Kas sellel loosungil oleks loo alguses toodud näites olnud kohta? Tõenäoliselt mitte. Küll aga võiks see vabalt olla tänapäevase ettevõtte juhtmõtteks. Ettevõtte, kus töötajad on motiveeritud ja valmis uusi asju korda saatma.