Eesti Panga asepresident: ettevõtjatel ei maksa loota, et töötajate nappust leevendab inimeste soov rohkem töötada ja lisaraha saada
Kui ettevõtjad arvavad, et töötajate puuduses on tööjõuressurssi võimalik leida nii, et inimesed äkki soovivad rohkem pingutada ja rohkem tööd teha, siis sellele ei maksa loota, tõdes Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik toidutootjate aastakonverentsil esinedes.
Nimelt eelistavad töötajad üha enam väiksemat töökoormust ning eelistavad vaba aega. Põhjus peitub Kaasiku sõnul ka tulumaksureformis. „Inimestel ei ole enam motivatsiooni rohkem töötada, sest kasu sellest ei ole enam nii suur kui arvatud,“ lausus Kaasik. „Vaba aja eelistus kindlasti kipub kasvama,“ lisas ta.
„Kui ettevõtja mõtleb, et tööjõuressurssi on võimalik leida nii, et inimesed äkki soovivad rohkem pingutada ja rohkem tööd teha, siis pikaajalises perspektiivis on trend on pigem see, et nad ei soovi. Sellega peaks tööandjad arvestama,“ lausus Kaasik.
Kaasik lisas, et olukorras, kus tööpuudus on madal ning töötajaid raske leida, ei kao palgasurve kuskile.
Viimastel aastatel on palgasurve riigisektoris olnud erasektorist kiirem. „Kui trend peaks püsima jääma, muudab erasektori olukorra veelgi raskemaks.,“ tõdes Kaasik.
Ta lisas, et eksportivad ettevõtted tunnevad konkurentsivõime halvenemist. Mõnel pool kasutatakse selle leevenduseks mudelit, et odavam töö viiakse Eestist välja ning siia jäetakse kallimad töökohad, kuid Kaasiku sõnul ei ole see tõenäoliselt mudel mida toiduainetööstuses saaks kasutada.
Eesti tööjõukulud on kolmandiku võrra suuremad kui Lätis. „Oleme kõige kallim Kesk- ja Ida-Euroopa riik. Kuid me ei ole nii kallid kui rikkamad Euroopa riigid,“ rääkis Kaasik.
Tema sõnul on vabade töökohtade kõver U-kujuline ehk vabu töökohti on seal, kus palk on madal ja inimesi on sinna raske saada ning seal, kus palgad on küll kõrged, kuid sobivate oskustega eksperte on raske leida.
Kaasik märkis, et toiduainetööstuse mahu langus on juba toimunud ning oleme tasemel, kus Euroopa Liidu riikides keskmiselt.
Kaasik märkis, et toiduainetööstust mõjutab majanduse olukord vähem, sest inimestel on ikka süüa tarvis, nii püsis sektor suhteliselt tugevana ka finantskriisi ajal.
Eesti majanduse reaalkasv on viimastel aastatel olnud 4% ümber, mis Eesti Panga hinnangul on Eesti jaoks liiga kõrge. Kaasiku sõnul võiks Eesti majanduse jätkusuutlik kasv olla 3% juures.
Eesti sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta ei ole küll rikaste riikide tasemel, aga arvestades kust me startisime, on areng olnud märkimisväärne: oleme jõudnud Ida- Euroopa riikide esirinda ja järele jõudmas vana Euroopa vaesematele riikidele.
Lähiaastatel jääb Eesti majanduskasv Kaasiku sõnul 2% lähedal. See on Kaasiku sõnul ka normaalne areng, et teha tasa varasemate aastate liiga kiiret kasvu. „Kui ettevõtete tootlikkus ei suuda nii kiiresti kasvada kui kulud, siis on investeerimisvõime vähenenud ja see nõuab aja võtmist," selgitas Kaasik.
Samas on Eesti majandus väike ning me sõltume sellest kuidas läheb maailmamajandusel.
Ebakindlus maailmas süveneb
Möödunud aastal hakkas teatud ebakindlus maailmas süvenema. Ostujuhtide indeks, mis näitab ettevõtete ostujuhtide hinnangut olukorrale on langenud, mis näitab, et kindlustunne on vähenenud. Seda eriti tööstuses. Põhjuseks on Kaasiku sõnul USA protektsionistlikum poliitika, mis on juba mõjutanud ka kaubandussuhteid. Üheks näiteks on USA ja Hiina vaidlused tariifide üle, kuid ka Euroopaga on USA-l oma kana kitkuda. „See paistab üsna oluliselt juba välja ka rahvusvahelises kaubavahetuses. Kaubavahetus enam ei kasva," rääkis Kaasik.
Kui majandusel läheb kehvemini, siis majandusaktiivsuse langemine vähendab mõnevõrra hinnasurveid. Samas tuleb Kaasiku sõnul silmas pidada, et hinnasurvete peamine põhjus on olnud toorme hinnad.
Kaasiku sõnul on maailmamajanduse pilt ebakindel. Maailmas on mitmeid probleeme ja majandus on hakanud mõnevõrra jahtuma. Samas erinevaid majandusprognoose vaadates ei olda pikemas perspektiivis pessimistlikud. Nii näiteks tõdeb Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), et selle aasta kasv ei ole nii kiire, kuid 2020. aastal peaks olukord paranema. Seejuures on rikaste riikide kasvunumbrid aeglasemad ning arenevates riikides on kasvutempo kiirem.
Kaasik ütles, et edasiste arengute osas maailmamajanduses on palju küsimärke. Üks on küsimus, kuidas protektsionismiilmingud lahenevad, aga on ka teisi. Näiteks Hiina majanduse arengud, kus seni on kasv toetunud kiirele võlakasvule.
Kaasik tõi välja ka selgusetuse Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise osas. „Me ei tea, mis juhtub. Kui lahkumine saab toimuma suure uste paugutusega, siis sellel saab olema mõju ka maailmale. Kui läheb halvemini, siis ei ole välistatud, et ka maailmamajandusel nii hästi ei lähe," rääkis Kaasik.
Euroopas on tööstussektori kindlustunne Kaasiku sõnul märkimisväärselt vähenenud. Euroopa eripärana on töötleva töötuse lipulaev autotööstus, eriti Saksamaa autotööstus. Ja see on eelmisel aastal kõvasti kannatanud. Lisaks heitmeskandaalile on täiendavad kliimanõuded toonud muutused ka uute autode tootmise soovides. Rasked ajad olid Euroopa autotööstusel eelmise aasta lõpus ja need on jätkunud ka selle aasta alguses.
Euroopa autotööstuse kohta on arvatud, et probleemid ei ole pikaajalised ning kui heitmete probleem korda saab, peaks taastuma ka ettevõtete olukord, sest inimesed tahavad ikka autosid osta. Kuid Kaasik möönis, et probleemid on veninud arvatust pikemalt.
Ka Euroopas on palgasurve
Kui pikka aega oli Euroopa ettevõtete palgakasvu väike ja tööturul inimestel nii hästi ei läinud, siis nüüd on tööjõukulud võtnud selgelt suuna üles ka Euroopas. „Kui majandusel peaks minema kenasti, mis Euroopa mõistes tähendab 1-1,5% majanduskasvu, siis palgasurved Euroopas püsivad," lausus Kaasik.
