Eesti parimad ekspordikoolitajad on Ukrainas kulla hinda tõusnud

 (5)
Ekspordirevolutsiooni stipendiaat Maryna Maltseva.
Maryna MaltsevaFoto: ROSTOVIKOVA, Marketingi Instituut

Samal ajal kui Eesti riik pingutab kõigest väest, et aidata meie tööstusettevõtteid läbi stimuleeritud ekspordikasvu piiritaguste rahamägedeni ning pea tasuta korraldatud ekspordikoolitustel tuleb näha tõsist vaeva paarikümne tõeliselt motiveeritud ettevõtja leidmiseks, on Eesti parimad ekspordikoolitajad tõusnud kulla hinda Ukrainas.

Kahe viimase aasta vältel on sõjast ja korruptsioonist räsitud riigist üle käinud omamoodi ekspordiärkamine: ekspordikoolitustel on käinud juba pea 1500 spetsialisti sadadest ettevõtetest, kes koolitajate sõnutsi ennenägematu kire ja januga iga infokildu haaravad, läbi töötavad ja kiirelt realiseerivad. Kõigi nende koolituste taga on eestlased. Eesti riigi arengukoostöö ja Eesti enda koolitajad. Ja Ukraina ettevõtted õpivad, kohanduvad ja kasvavad.

Iga noore müügijuhi jaoks on uue põneva turu avastamine ja vallutamine alati suurelamus. Noorukese Maryna Maltsevaga ei olnud teisti. 2018. aastal asus ta tööle Ukraina kiirnuudleid valmistavasse tehasesse Mareven Food ja sai ülesandeks ujutada firma nuudlitega üle Lähis-Ida turud.

Esmaseks turuks valiti Araabia Ühendemiraadid, kus majandussurutis parasjagu möllas ja pankrotilaine kaubanduskeskusi räsis. Lootusrikkana tundmatul turul poeriiuleid takseerides mõistis Maryna peagi, et turul tuleb seljad ristata vähemasti 15 tugeva juba eesootava konkurendiga.

Seotud lood:

Kes Hiinast, kes Indoneesiast, lisaks kohalikud kiirnuudlitoojad ja kaubakettide enda brändid. Kauplustes ostukäitumist vaadeldes pistis silma, et paljud ostavad suuri perepakke, sageli ei vaevunud tarbijad etikette ega pakendeid võrdlemagi. Võrreldes konkurenttoodete kvaliteeti, teadis Maryna kohe, et Ukraina suudab pakkuda paremat.

Info, et 80% Araabia Ühendemiraatide elanikest on sissesõitnud ja viimastest üle poole on Aasia taustaga, veenis Marinat ettevalmistusi jätkama. Uurides prognoose, uskus ta, et kiirnuudlite turg peaks seal riigis kavama veel vähemasti 5 aastat. Olles muutnud nuudipakendid atraktiivsemaks ja araabikeelseteks, teinud muudatusi nii retseptis kui ka valmistades ette täiesti uusi idamaiseid maitseid, leiti peagi ka väiksem edasimüüja.

Vähem kui aastaga on Marynal ette näidata esimene 200 000 nuudlipakiga konteineri realiseerimine ning uus konteiner jõuab Ühendemiraatidesse juba maikuus. Aidates turundustegevustega oma nuudleid uuel turul eristada ja märgata, plaanitakse aasta lõpuks olla maha müünud juba miljon või rohkemgi nuudlipakki.

Maryna on vaid üks võrse Ukraina ettevõtetes toimuvast ekspordirevolutsioonist, mis juba kaks aastat Kiievi ja regioonide ettevõtjate ning riigi majandusministeeriumi ametnike suule avara naeratuse toob. Et odava põllumajandustoodangu ja muu toorme müügilõksus vaevlev paljuski aegunud masinapargiga Ukraina majandus on kehvade suhete tõttu Venemaaga sunnitud avastama Euroopat ja muid värskeid tuluallikad, peavad sajad ukrainlased oma pühaks kohuseks pühenduda aega kaasaegsete eksporditõdede omandamisele. Ja seda uskumatu innuga.

2017. aastal Ukraina Ekspordirevolutsiooni nime alla alguse saanud koolitusprogramm on osutunud omamoodi hitiks. Kahel aastal osales 80% ulatuses internetipõhises mahukas õppetöös 1200 müügi- ja ekspordijuhti. Neist sadakond juba edukatest eksportivatest ettevõtetest nn pro tasandi õppes. Üksnes programmi eelarvepiiride tõttu tuli ukse taha jätta sadakond soovijat. Eelmisel nädalal lõppes ka teine programmi aasta. Ning on kuulda, et ukrainlaste indu eksportimist õppida jätkuks veel mitmeks aastaks.

Selle artikli lugejate meeli võiks kõditada ajaolu, et Ukraina Ekspordirevolutsiooni hingeks on käputäis eestlasi, lisaks Eestiga lähedalt seotud tippspetsialiste, kel juba aastatepikkune ekspordi-või koolituspraktika selja taga. Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits, pikaaegse ekspordikogemusega mentor Argo Sildvee, Baltika tippjuhtkondagi kuulunud Andy Paterson, rahvusvahelise IT taustaga Artem Danillants ning lisaks neile veel mitmed erinevates seminarides ja töötubades kaasa löönud Eesti ärispetsialistid on viimase paari aasta vältel usinasti Tallinn-Kiievi vahel lennukilomeetreid kogunud. Kuid revolutsioon ei kulge mitte ainult pealinnas, vaid üle riigi: Kharkiv, Odessa, Lviv, Dnipro, Ivano-Frankivsk on eestlasti ja rahvusvahelist parimat oskusteavet agaralt noolimas.

Võib ju puhteestlaslikult seljatoele nõjatuda ja imestada, et mis selles kõiges siis nii erilist on. Aga on. Ainuüksi Ukraina meedias on eestlaset toodud ekspordirevolustiooni kohta ilmunud kümneid artikleid. Nagu toob välja üks koolitajaid ja kogu programmi autor Anu-Mall Naarits, võtavad ukrainlased eksporti palju tõsisemalt ja hasartsemalt kui me Eesti harjunud oleme.

Nende mõned ettevõtted võivad meie mõistes näida vanamoodsana ja mõne osaleja „kust saab õige templi“ ärimõtlemine iganenuna, kuid kui anda õiged tööriistad ja juhised, siis ei tule neid enam tagant utsitada. Nad jooksevad! Kui paluda ukrainlastel endil programmi kohta midagi öelda, vastavad nad tihti Natalia Mykolska, Ukraina endise majandussuhete ja kaubandusministri nõuniku sõnu korrates: Ekspordirevolutsiooni programmist on kasu otseselt, kuna kasvavad ettevõtete oskused eksportimisel, Ukraina saab rohkem müüa kaupu, tuua riiki raha ning koos sellega kasvab kogu Ukraina majandus.

Seda, et eestlaste läbiviidav ja Eesti välisabina finantseeritav Ukraina Ekspordirevolutsioon ei ole vaid seotud masside „igaks juhuks“ tunglemisena tasuta „saiapätsi“ ümber, kinnitab ka programmi tagasiside. Aasta peale programmi lõppu väitis 90% lõpetanuist, et programm tõstis nende ettevõtte konkurentsivõimet, lisaks raporteeris üle poolte lõpetanutest ka isiklikust kasust: eestlaste poolt koolitatud ekspordimanageridena said nad ka ametikõrgendust, rohkem usaldust või palka.

Ukrainlaste indu näitab ka see, et aasta pärast esimese grupi lõpetamist olid üle poolte koolituse läbinud ettevõtetest juba mõnel uuel eksporditurul lepinguid sõlminud ning eksporti olemasolevatel turgudel kasvatanud. Ülejäänud tegelesid tootmise ümberkorralduste ja toodete vastavusse viimisega, et olla 1-2 aasta pärast valmis varasemast tugevamaks etteasteks. Uute teadmiste külgemööda allalaskjaid peaaegu polnudki.

Lisaks programmi eestvedavale Marketingi Instituudile on Ukraina ekspordirevolutsioonis kaasa löönud ka Eesti Suursaatkond Kiievis, Eesti Välisministeerium, Ukraina Majanduse ja Kaubanduse Arengu ministeerium ja sealne Riiklik Ekspordiagentuur (Export Promotion Office). Pole välistatud, et programm jätkub ka järgnevatel aastatel ning rahastuse otsimine selleks käib.

Mida on Eestil Ukrainast õppida? Koostööd
Anu-Mall Naarits, Ukraina Eksprdirevolutsiooni programmi eestvedaja

Olles ekspordiprogramme ellu viinud kümmekond aastat, on mul olnud huvitav võrrelda eestlaste ja ukrainlaste suhtumist, käitumismudeleid, õpihasarti.

Mõistagi ei teadnud me 2 aastat tagasi esmakordselt Eesti Välisminsiteeriumi Arengukoostöö toetuse saanuna Kiievisse lennates, kas ja kui palju õnnestub meil oma koolitustega huvi tekitada, kas keegi üldse tuleb.

Kaks aastat on näidanud, et kuna me erineme oma süsteemsuselt, praktilisuselt ja online õppevõimalustelt enamusest Ukrainas levinud äriõppe koolitusformaatidest, on usaldus ja usk meisse olnud väga kõrge. Tõsi, mitte kõik meie juures õppinud ekspordijuhid ei pääse kohe oma ettevõtetes suuri muudatusi läbi viima, sest eks põllumajanduse ja näiteks masinatööstuse ettevõtetes on eesotsas ka palju vanast ajast pärit mõtlemist. Kuid on näha, et püütakse kogu hingest ja õpitakse väga kiiresti.

Kui Ukraina ettevõtted ekspordiks vajaliku ära õpivad, on nad Euroopas tugevad konkurendid kellele iganes, sest neil on olemas kõik vajalikud ressursid tootmiseks.

Kui küsida, mida meie koolitajad on ukrainlastelt õppinud, siis ilmselt eeskätt koostöövalmidust. See, kui kiiresti hakati omavahel jagama infot ja soovitusi kogemuste kohta Malis, Iraanis, Keenias ja paljudes teistes riikides ning kui kiiresti leiti omavahelised koostöökohad, on hämmastav. Meil Eestis tulevad ettevõtjad pigem enne koolitust ja paluvad, et „ärge hakake jälle rääkima, et peame koostööd tegema hakkama, me lihtsalt ei taha“.

Just seesama avatus ja soov igal juhul jõuda tulemuseni, isegi kui saadavat tulu jagatakse hiljem kümne ettevõttega, on iga kord mind isiklikult väga inspireerinud.

Selle koostöövalmiduse kohta on mul ka üks näide, kus Iisraeli kinnisvaraarendaja vajas oma uue kompleksi jaoks üle 3000 toa sisustamist mööbliga. Selle asemel, et olla kurvad ülejõukäivate mahtude üle, panid seitse Ukraina mööblitootjat seljad kokku ning said igaüks jõukohase osa panustada.