Enn Pant: alati on otsuseid, mis valesti lähevad. Ma olen teinud väga palju vigu

 (32)
Enn Pant.
Enn Pant. Foto: Ardo Kaljuvee, Ajakirjade Kirjastus/Kroonika

Alati on selliseid otsuseid, mis on valesti läinud. Ma olen teinud vigu ja üpris palju, tõdes Tallink Grupi nõukogu esimees Enn Pant Äripäeva raadios saates „Tallink 30“.

Pandi sõnul teevad kõik inimesed vigu. „Iga viga õpetab midagi,“ lausus Pant, tuues üheks näiteks Tallinki Peterburi liini. „Avasime Peterburi liini. Saime 8 kuud kahjumit ja panime kinni. Võib öelda, et oli vale otsus, et liini avasime ja võib öelda, et oli õige otsus, et selle sulgesime, rääkis Pant. Tema sõnul tundus liin ahvatlev, kuid keegi ei osanud arvata, et sellepärast, et Vene piirivalve ja toll inimesi läbi ei lase, liin kokku kukub. Aga niimoodi juhtus.

Kõige keerulisemad aastad olid Pandi sõnul 1996, 1997 ja 1998, mil ettevõttega pidi kõige rohkem tegelema. Aeg oli keeruline, sest firma oli põhimõtteliselt pankrotis, keegi ei usaldanud neid ja kõige eest tuli ette maksta. „Firma mille ostsime oli selline mida keegi ei usaldanud, sest ta ei maksnud oma arveid. Seda keegi enam ei mäleta, aga nii see oli,“ meenutas Pant, lisades, et alustades ei olnud tegemist mingi suure äriga ja selle ülevõtmine oli seotud riskiga. Mistõttu ka paljud arvasid, et ta on hulluks läinud. Kui praegu on Tallink suur stabiilne firma, siis toona tuli võidelda elu ja surma peale.

Seotud lood:

Ühe firma arengu suure ja õnneliku juhusena tõi Pant välja SiljaLine’i ostu. „See tehing rippus juuksekarva otsas. Viimase hetkeni me vaidlesime lõpliku hinna üle ja vaidlus käis viimase kopika peale,“ rääkis Pant. Kui osapooled olid Londonis viimaseid läbirääkimisi pidamas, siis esitas Pant ultimaatumi: kui kella kolmeks ei ole kokku lepitud, siis ma sõidan minema ja rohkem sellest ei räägi.
Ilmselgelt ultimaatum aitas.

Pandi sõnul on SiljaLine põhjanaabritele ikka Soome firma, nende au ja uhkus. Ka enne Tallinki ei kuulunud see soomlastele, nemad ostsid selle inglastelt.

Ettevõttega alustades valitses arvamus, et mõtet on tegeleda vaid kaubalaevadega. „Toona tegutses Eesti Merelaevandus. Kui Ninnasega (Eesti Merelaevanduse juht Toivo Ninnas- toim.) arutasime, siis tema arvas, et reisilaevandus ei ole midagi ja kaubalaevad toovad tulu. Mina olin teisel arvamusel. Aga ega mina ei osanud ka arvata, et see buum nii suureks läheb. Eks see oli ka õnnelik juhus,“ rääkis Pant.