Eriolukord sundis paljud ilma tööta koju. Kas selle kodus istumise arvelt võib puhkused sel suvel ära jätta?

 (6)
Puhkus.
Puhkus.Foto: Jaanus Lensment

Puhkuste aeg on alanud ning on kuulda olnud arvamusi, et töötajad ei vajagi puhkust, kuna on nii pikalt saanud olla kodus ja tööd on olnud vähe. Nii see kindlasti ei ole, vastupidi - segadus, teadmatus, hirm enda ja lähedaste tervise ning majandusliku turvatunde pärast on tekitanud märkimisväärset stressi ning puhkuseks sunnitud kodusolemist kindlasti pidada ei saa, kirjutab Tööheaolu.

Puhkuse eesmärgiks on võimaldada ennast tööst välja lülitada ning kehal, meelel ja peal puhata ning taastuda. On vähe neid, kellel see koroonakevadel õnnestus. Samuti võiks puhkuse veeta argipäevast mõneti erinevalt: minna reisile, spaasse, külastada kaugemaid sõpru-sugulasi jne. Ka see ei tulnud eriolukorra ajal kõne allagi.

Selleks, et raske aeg seljatada ning väljapuhanud töötajatega uuele hooajale vastu minna, soovitame järgmist:

Tööandjatele

  • Võimaldage töötajatele puhkust vähemalt kaks järjestikku nädalat. Uuringud näitavad, et töötajate heaolu paraneb keskmiselt kaheksa päevaga peale puhkuse algust. Seega nädalasest puhkusest jääb väheks, et tööväsimusest korralikult taastuda.
  • Võimaldage töötajatele sellist puhkust, kus nad ei peaks pidevalt tööküsimustele vastama või probleeme lahendama. Mõnes ettevõttes ei austata kolleegide puhkust ning e-kirjade või sõnumite saatmine ning tööasjus helistamine puhkuse ajal on pigem normaalsus kui erand. Sellisel moel ei täida puhkus oma eesmärki. Piisab ainuüksi teadmisest, et iga hetk võib keegi puhkuse tööküsimusega katkestada ning tööst välja lülitumine, mis on puhkuseks hädavajalik, ongi rikutud. Hädavajalikeks kõnedeks võib kokku leppida kindla ajalise piiri (näiteks esmaspäeviti kell 11-12), nii saab muul ajal töötaja rahulikult puhata.
  • Korraldage töö nii, et puhkuse ajal tööd mitte ei kuhju, vaid keegi oskab ja saab jooksvate küsimustega tegeleda. Puhkuse positiivne mõju jääb liiga lühikeseks, kui puhkuselt naastes ootab töötajaid mitmekordne töökoormus vahepeal tegemata jäänud ülesannete näol.
  • Kui võimalik, siis võimaldage töötajatel puhkuselt naasta töönädala keskel. Nii tundub uue tööhooaja algus kergem ning töötajad saavad harjuda uue elurütmiga.
Seotud lood:


Töötajatele

  • Enne puhkust prioriseeri tööd ning otsusta (vajadusel juhi või kolleegidega kokku leppides), millised tööd teed ära enne puhkust ning mis jäävad puhkuse järgsele ajale.
  • Planeeri ning pane kirja mõned tööd, millega hakkad kohe puhkuselt naastes tegelema. Nii vabastad pea asjade meelespidamisest ning samas on tööle tulles lihtsam ülesannetega alustada.
  • Planeeri puhkuse ajale tegevusi, mis on sinu jaoks lõõgastavad. Kui kogu puhkus sisaldab aiatöid või koduremonti, siis võid olla puhkuse lõppedes sama väsinud kui puhkuse alguses.
  • Kui puhkusele on planeeritud küll meeldivaid tegevusi, aga neid on liiga palju, siis võib samuti puhkus muutuda sooritamiseks ning oma eesmärki mitte täita. Jäta ürituste ja ettevõtmiste vahele ka niisama olemise aega.
  • Hoolitse ka ise tööst välja lülitumise eest: lülita teavitused välja ja automaatvastused sisse, usalda kolleege, kes sinu ülesannetega puhkuse ajal tegelevad. Kui tööasjad tulevad meelde, siis kirjuta need kalendrisse ajale, kui puhkus on läbi. Nii võid keskenduda puhkusele ja tead, et ei unusta midagi olulist ära.
  • Esimestel päevadel peale puhkust on väsimus normaalne, sest organism harjub uue elurütmiga. Rutiinsete tegevustega alustamine aitab tööellu tasapisi sisse elada.

Meeskond võib küll ühiselt otsustada, et sellel suvel puhatakse lühemalt kui tavaliselt, et osaliselt järgi teha eriolukorras tegemata jäänud töö. Kindlasti aga ei saa soovitada puhkuse ära jätmist, sest peale rasket kevadet ilma suvepuhkuseta jäädes võib sügis-talvisel ajal töötajate väsimus kajastuda halvemas tervises, madalamas tootlikkuses, vigades ja kehvas klienditeeninduses. See ei ole aga kellegi huvides.