Haigekassa juhti tunnustati kaugtöö tegemise eest ja ta julgustab teisigi seda tegema: inimesed ei pea käima tööl lauda valvamas

 (182)
Rain Laane
Rain Laane Foto: Priit Simson

Valmisolek kaugtööks hakkab pihta juhi peast. Kui tippjuht usaldab oma juhte ja need juhid usaldavad oma töötajaid, siis on see võimalik. Mõõta tuleb tulemust, mitte tunde. Ja kokkuvõttes on töö on tehtud, inimesed rõõmsamad ja kõik võidavad, kinnitab Kaugtöö Tegija 2019 parima kaugtööd tegeva juhi tiitli saanud Haigekassa juht Rain Laane.

Laane jaoks ei ole otsest vahet, kas töö on kaugtöö või laua taga töö, sest viimased 30 aastat on ta tööd teinud kõikidel võimalikel hetkedel. „Ükskõik, kust kohalt, ükskõik mis moodi," tõdeb ta, sest tänapäeva tehnoloogia on nii arenenud, et kõike on võimalik teha sõltumata asukohast. „Kui on soov ja tahtmine, siis on kõiki asju võimalik teha sõltumata asukohast ja see ongi kaugtöö mõte," räägib ta.

Eesti Haigekassal on neli erinevat maja: Tallinnas, Jõhvis, Tartus ja Pärnus. Laane kinnitab, et nende jaoks on üle video suhtlemine elementaarne ja igapäevane. Ja kuigi vahetevahel on tarvis ka erinevate linnade vahel liikuda, saavad nad valdavalt sõitmise asemel asjad tehtud tehnoloogia abil. „Kõik ühised kiired koosolekud, ka plaanilised koosolekud kuni selleni välja, et kasutame aega optimaalselt, ja kui on mõned kohtumised väljaspool inimese igapäevast tegevuskohta, siis saab ka sõiduaega töö tegemiseks kasutada. Kui just ise roolis ei ole," räägib Laane.

See on lihtne, sest tänapäeval bussid, rongid ja kohvikud on kõik wifiga varustatud. Haigekassa töötajate arvutites on 4G kaardid olemas, mis võimaldab neil töötada sõltumata asukohast.

Seotud lood:

Loomulikult on ka Haigekassas grupp inimesi, kes peavad laua taga olema. Näiteks teenindusbüroode klienditeenindajad, kes peavad kohapeal kellast kellani olemas olema. Samas virtuaalsetel teenindajatel, kes suhtlevad üle veebi, sellist vajadust ei ole. Samuti ei pea tehnilist tuge pakkuv inimene oma lauda valvama. Ta peab olema lihtsalt kättesaadav, sõltumata asukohast.

Muutus algab juhist

Kõige suurem muutus algab Laane sõnul juhi peas. Ka oma juhtidele on ta rääkinud, et inimeste laua taga istumine ei taga, et ta ka tööd teeb. Sageli öeldakse, et kui inimest laua taga ei ole, siis kust ma tean, et ta tööd teeb? „Ega juht ei tea ka siis, kui inimene laua taga istub, et ta tööd teeb," tõdeb Laane. Ja toob välja näite, mis sobib kaugtööga hästi. Tööandja lepib töötajaga värbamisvestlusel kuupalga kokku. Näiteks 1000 eurot. See on kuupalk. Aga milles nad kokku ei lepi, on tunnipalk. „Mis tunnipalgaks kujuneb, sõltub töötajast," kinnitab ta. Kui inimene töötab rohkem, siis tema tunnipalk on väiksem, kui see matemaatiliselt jagatuna võiks olla. Kui ta töötab vähem, siis on tunnipalk suurem.

Laane sõnul peaks mõõtma kokkulepitud tulemust, mida saavutada soovitakse. Siis on töötaja ja juhi valik, kuidas nad neid asju teevad. „Kui mingi töö jaoks on ette nähtud aeg või me teame, et see võtab nii palju aega, siis milleks üle õla vaadata ja piiluda, kas ta teeb tööd?" küsib Laane.

Haigekassas on kokkulepe töötajatega, et kui nad vajavad abi, siis juhid on alati nende jaoks olemas. Oluline on Laane sõnul ka näost näkku korra nädalas või korra kuus suhelda, sõltuvalt asukohast, et ei tekiks võõrandumist. „Mitte mingit vajadust ei ole, et inimesed käiksid tööl lauda valvamas," kinnitab Laane.

Nii et edukaks kaugtööks tuleb ühelt poolt tagada tehnoloogiline võimekus, teiselt poolt mõtteviisi muutus. Ja see mõtteviisi muutus saab alguse tippjuhi peast.

Kuivõrd avatud juhid mõtteviisi muutuseks on?

Laane kinnitusel on ta näinud kuidas juhid on oma suhtumist muutnud. Näiteks teatab mõni hea spetsialist, et tema töötab kolm kuud oma suvekodust. Ning juhil ei ole valikut, tehakse pilootprojekt lepitakse soovitavates tulemustes kokku. Samuti selles, et töötaja teeb tööd oma suvekodust üle interneti, osaleb videokoosolekul. Ja pärast kolme kuud selgub, et kõik töötab. Ja konservatiivne juht näeb, et selle inimese puhul tõepoolest kaugtöö töötab. Seejärel tuleb võtta järgmine inimene ja siis veel järgmine.

Laane sõnul sõltub edu hästi palju inimestest, juhi usaldusest ja kokkulepetest, kuidas tulemusi mõõdetakse. „Kui praktika on näidanud, et see töötab, siis juhtide meelsus muutub," kinnitab Laane, mööndes, et alguses on muidugi kõhe, sest kust ma tean, et inimene töö ära teeb. „Aga kui me lepime kokku, et ei loe tunde vaid tulemust, asi töötab," räägib Laane.

Loe veel

Tema sõnul ei pea kõik elama täpselt selles ajarütmis kus meie oleme harjunud, olgu selleks siis 8-17 või 9-18 tööpäev. Mõni inimene eelistab töötada kella kolmest päeval kuni 12ni öösel. „Me ei saa öelda, et see vale on. Kui ta osaleb kokkulepitud koosolekutel ja tal on oma iseseisev töö, siis ta ise valib, millal ta seda teeb," räägib Laane.

Kas kaugtöö sobib kõigile?

Laane usub, et see on kokkuleppe ja usalduse küsimus. Kindlasti tuleb vaadata keskkonda, sest see mängib olulist rolli. Näiteks inimese puhul, kes ütleb, et tahab tulla hommikul tööle, talle on oluline, et oleks oma laud ja kes tahab kell viis koju minna ja siis mitte ühtegi töömõtet mõelda, talle kaugtöö sobib raskemalt. „Samas, kui see inimene elab oma suvekodus, selle ligidal on töö tegemise koht, mis näeb välja nagu kontor, siis kui ta kodust 5 minutit sõidab sinna ja teeb seal iseseisvalt 8 tundi tööd, siis minu jaoks on see kaugtöö ja ma ütlen, et ta saab seda teha," kirjeldab Laane. Kui tal on tehnoloogilised võimalused olemas.

Võimalik, et inimesed ei suuda kaugtööd teha oma kodust. Võib-olla neil ei ole lauda või on neil kodus mõni segav tegur või ei ole meelekindlust, loetleb Laane. „Keskkond peab toetama, aga ma usun, et kui inimene on võimeline iseseisvalt tööd tegema, siis ta on võimeline seda tegema ka kaugelt. Kui töö iseloom seda lubab," kinnitab Laane, lisades, et osadel inimestel on usaldus loomulikult, teistel tuleb see välja teenida. „Teise grupiga lihtsalt läheb veidi rohkem aega," ütleb ta.

Kaugtööl on ohud, mida juht peab märkama

Laane sõnul on juhtidel kohustus märgata, kui inimesed kipuvad liiga palju tööd tegema. Iseseisvate inimeste puhul kui eesmärgid on kokku lepitud, võib juhtuda, et inimene unustab ennast tööd tegema. „Alguses on tore, asjad lendavad, aga kui seda tehakse kas uneaja arvelt või pere või sõprade arvelt, siis see ei ole jätkusuutlik," toonitab Laane. Tema sõnul peavad juhid realistlikult hindama, et nende antud ülesanded ja eesmärgid on saavutatavad arvestatava ajaressursiga. „Kui läheb pool tundi, tund aega siia-sinna, mõni päev vähem, mõni päev rohkem, on see OK. Aga kui inimesed töötavad igapäevaselt 3-4-5 tundi rohkem kui on kokku lepitud, siis see ei ole hea," räägib Laane. Kaugtööl on see risk olemas. „Ja see risk on suurem kui see risk, et keegi paneb lohet," kinnitab ta. Ka viimasel juhul peab juht laane sõnul peeglisse vaatama, sest järelikult tema antud ülesanne oli liiga lihtne või ei tööta kontrollimismeetod.

Neli peamist mõtet kaugtööst
-Kaugtöö hakkab pihta tippjuhi peast. Kui tippjuht usaldab oma juhte ja need juhid usaldavad oma töötajaid, on see võimalik.
- Keskkond on oluline, et kaugtööd oleks võimalik teha. Tehnoloogilised võimalused ja kiire interneti olemasolu. Maapiirkondades näeme paraku seda, et külakeskuses võib kiire internet olla, aga paarsada meetrit eemal kiirus langeb oluliselt.
- Võõrandumise vältimine. Mingi regulaarsusega tuleb töötajaga kohtuda, olgu see kord nädalas või kord kuus.
- Ületöötamise risk.