Mul on olnud rõõmu töötada nii heade kui ka mitte nii heade juhtide all. Olen töölt lahkunud ja viimaks ka oma ettevõtte asutanud, sest nägin, et ise tehes, ilma juhtide ja organisatsiooni piiranguteta oman suuremat võimu midagi reaalselt muuta. Kümme aastat hiljem tean, et tegin õige otsuse.

Muidugi, olles ka ise juht olnud, tean, et see ei ole kerge positsioon. Olen ise teinud kohutavaid vigu ja kindlasti ka olnud hea juht. Nüüd, nõustades teisi juhte ja spetsialiste näen ka kolmandast vaatenurgast juhi mõju töötajale. Seetõttu soovingi jagada oma mõtteid sellel teemal vastuseks CV Keskuse uuringule, kus ilmnes, et inimesed on valmis loobuma paremast palgast, kui nende juht on ebameeldiv.

Töötaja paneb lahkuma halb juht

See, et töötaja esimene põhjus töölt lahkumiseks on (halb) juht, on fakt, mille õppisin 13 aastat tagasi esimese asjana EBS-is juhtimise aluseid õppides. Ja siin pole vahet, kus sektoris sa töötad, kui sul on vähegi valikut, siis sa valid koha, kus sul on hea olla. Vahet ei ole, kas tegemist on vähem tasustatud tööga või mitte, inimesed soovivad, et neid inimväärselt koheldaks.

Mõni on tugevama karakteriga ja ei lase juhi rumalustest end morjendada, mõneni ei jõua juhi käitumine nii palju, et see tema tööd segama hakkaks. Seetõttu saavad ka halvad juhid jätkuvalt oma positsioonil olla. Küll aga nagu artikliski viidatud, on suurenenud võimalused ja suurenenud NÄHTAVUS ka juhi isikule see, miks sellised teemad juba tasapisi meediasse tulema hakkavad ja miks rahvas julgeb kiiremini otsuse teha töökohalt lahkuda.

Juhi vaatenurgast võib halb juhtimine tema tulevikuvõimalusi ja võimu valdkonnas pärssida, mistõttu võib see olla argumendiks ka juhtidele teisi arvestavaks käitumiseks. Juht ei ole enam käskija-pooja-laskja. Kui just juhi rumaluse, agaruse või ebakompetentsuse ja kehvade iseloomuomaduste tõttu hakkavad töötajate tulemused kannatama ja takistub töö, siis järjest rohkem inimesi julgeb seda välja öelda. See on vähemalt see, mida mina näen – minu juurde tulevad spetsialistid, kes näevad, et nende oskusi kammitsetakse töökohal, ei nähta ja lasta rakendada.

Negatiivne tagasiside lõhub inimesi

Oma 10 aastases peamiselt keskastmejuhtide, spetsialistide tööalases ja mainekujunduse alases nõustamises olen näinud nii spetsialiste, kes suure furooriga tulevad ja küsivad, et miks ma ei ole saanud seda järgmist tööd – mul ju on kogemust. Teisalt näen palju 35+ (järjest nooremaks vanus läheb) inimesi, kes soovivad töölt lahkuda või on seda juba teinud, sest juhtkond on muutunud ja sellega on muutunud ka firma väärtused või nendest ei peeta enam kinni.

Õnneks järjest rohkemad aduvad ka seda, et tööd ei pea tegema töö enda pärast ja materiaalsete väärtuste suurendamiseks, vaid on täiesti ok teha midagi, mis hingelähedane ning loobuda selle nimel suuremast palgast või palgatöö mugavustest. Kuna varasemalt seda „luba“ väga propageeritud pole, siis ei ole inimesed enda võimetesse uskunud ja julgenud 5-10 aastat seda sammu teha. Olen terve oma elu pühendunud sellele, et inimeseks julgeks iseendas rohkemat näha ja seejärel küsida endale sobivat tööalast tegevust kas teise tööandja juures või ise ettevõtlusega alustades.

Ikka ja jälle paneb mind imestama, et mida parem ekspert, seda väiksem enesekindlus. Kui see barjäär saab ületatud, siis on tohutult hea näha õide puhkemas inimest koos oma oskustega, mida ta saab reaalselt ellu rakendada maailmas muutuse tegemiseks. Sel juhul tunnen suurt uhkust kliendi tehtud töö üle ja veidi ka kahjurõõmu kliendi endise tööandja suhtes – sa ei näinud oma töötajas potentsiaali ja seetõttu kaotasid väga palju oma isiklikku agendat taga ajades.

Nii tulebki välja, et paljusid meist on maast ja madalast harjutatud negatiivse tagasisidega, et alati on võimalik paremini. Selline „arendav tagasiside“ lõhub inimesi. Palju paremini paneb teisi liikuma see, kui neis nähakse nende poolt tehtud pingutusi ja edusamme. Kiitmine, hea märkamine on oskus, mida kõik juhid peaksid õppima, et kujundada oma meeskonnas suurepäraseid ja motiveeritud töötajaid.

Kutsun siinkohal üles nii juhte kui ka personalitöötajaid ja karjäärispetsialiste arendamaks endas oskust tegelikult ka näha igas inimeses talenti. Samuti juhtimaks nii, et kõik saaksid end rakendada ja panustada. Kuula, räägi oma kolleegidega. Ole avatud mõtlemisega ja tea, et sihini jõudmiseks on mitmeid viise, mitte ainult Sinu Viis. Veel on sellist mõtlemisviisi liiga vähe. Julgusta oma töötajatel, kolleegidel, sõpradel nägema iseenda võimalusi, tema tugevusi, mitte ainult puudusi.