Juht sunnib kontorisse tagasi. Kas töötaja lööb kodus tõesti lulli või näitab sund kehva juhtimist?

 (85)
Kodukontor
KodukontorFoto: Argo Ingver

Eriolukorra lõppedes tahavad paljud tööandjad ja juhid töötajaid võimalikult kiiresti tagasi kontorisse saada, arvates, et silma all töötab inimene paremini ja tulemuslikumalt. Uuringud seda aga ei kinnita ning pigem näitab juhtide töötajate kontorisse sundimine ettevõtte kehva juhtimist ning töö tulemuslikkuse mõõdikute puudumist.

Praegune kriis on seniseid suhtumisi oluliselt muutnud ning varasemad tööprotsessid pea peale pööranud. Samal ajal aga näidates, et tööd saab teha mitmel erineval moel. Nüüd, mil eriolukord on lõppenud, tahavad paljud juhid töötajaid tagasi tavapärasesse kontorisse suunata. Inimesed on aga vahepealsete kuudega mõistnud, et kodukontoris saavad asjad hästi tehtud. Lisaks kardetakse kontorisse naasmist tervise pärast, sest kui lähiringis inimestega kohtumine on kontrollitud tegevus ja turvalisem, siis tööl on kolleegid siiski võõrad inimesed, kelle tegemiste üle kontrolli pole.

„Inimeste kontorisse sundimine ei ole mõistlik tegevus," ütleb juhtimiskoolitaja ning coach Raimo Ülavere, kelle sõnul teevad juhid sellised otsused kahetsusväärselt sageli tunde pealt. Ehk neile tundub, et efektiivsus on kodukontoris madalam või inimesed ei panusta piisavalt.

Kuid otsustama peaks reaalsete töötulemuste mõõtmise alusel. Seda on vahel väga keeruline teha, kuid juhid peaksid proovima sellega hakkama saada. Kas päriselt ka on tulemused kehvemad? „Ma julgen arvata, et enamikel juhtudel ei ole," ütleb Ülavere.

Seotud lood:

Elisa telekomiteenuste valdkonna juhi Mailiis Ploomanni sõnul näitab inimeste kontorisse tööle sundimine seda, et tegelikult juhtimine ettevõttes lonkab. Eriolukord tõi tema sõnul selgelt nähtavale selle, kas süstemaatilist ja mõtestatud juhtimist ettevõttes tegelikult toimub või mitte. „Kui eelnevalt polnud paigas elementaarsed juhtimistööriistad nagu mõõdikud, mõtestatud eesmärgid, juhi ja tiimiliikme regulaarsed 1:1 vestlused ning tiimi omavahelised infojagamise ajad, tekkiski tööseisak ja kaos," tõdeb Ploomann.

Kodukontor efektiivsem

Ülavere toob välja, et praegune kriis on inimestele õpetanud, et nad saavad kodukontoris tööga hästi hakkama. Paljudele on see olnud ka üllatuslik avastus, et nad suudavad kodus asju efektiivselt teha ning tekib õigustatud küsimus, miks ma peaksin seal kontoris käima?

Lisaks kinnitavad Ülavere sõnul ka uuringud, et enam kui pooled inimesed on kodus töötades efektiivsemad nii kvantiteedis kui kvaliteedis.

CVKeskuse küsitlus näitab, et 53% eestimaalastest sooviksid jätkata osaliselt kaugtöö tegemist ja töötada varasemast rohkem kodukontorist. Peamiste kaugtöö eelistena tõid töötajad välja, et paindlikum töökorraldus aitab neil hoida kokku aega, suurendab produktiivsust ja loovust ning aitab ka paremini tööle keskenduda.

CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt märkis, et kuigi päev-päevalt avanevad võimalused naasta kontoritesse tagasi, siis tõenäoliselt on tööturul toimunud suur hüpe edasi ja kaugtöö osakaal kasvab varasema ajaga võrreldes oluliselt.

Kui juhid arvavad, et vahepealne aeg on olnud anomaalia ning saame naasta varasema justkui normaalsuse juurde, siis seda ei juhtu. „Tagasi ei ole võimalik minna," kinnitab Ülavere.

Juhtide valearvestus

Kui kontorisse naasmise vastumeelsuse üks põhjustest on hirm tervise pärast, siis on teinegi põhjus, millega juhid oma praeguse survega risti vastupidi liiguvad. Ja see põhjus on Ülavere sõnul lihtne; inimeste peamine põhjus kontoris tööl käimiseks ei ole mitte see, et töö saaks hästi tehtud, vaid kuuluvusvajadus. „See, et me saame koos midagi tehtud. Ma kuulun kuhugi ja kellegagi koos saab midagi teha," räägib Ülavere. Paraku on juhid ja tööandajd sellest natuke valesti aru saanud. Nad püüavad inimesi kontorisse tagasi tuua, kuid samal ajal annavad endast parima, et see kuuluvusvajadus rahuldatud ei saaks.

Nii ei tohi praeguste reeglite järgi inimesed koos olla, samal ajal võib toas olla vähe inimesi, peab treppidest käima ja üksi liikuma. „See pole inimese poolt vaadates asja iva, miks kontorisse tagasi minna. Miks minna tagasi, kui ma saan töö kodus ka tehtud? Kui ma inimesi seal nagunii ei näe, siis ma loomuliult ei tahagi minna," selgitab Ülavere dilemmat, mida tuleb lahendada.

Juhtide ülesanne peaks Ülavere sõnul olema praegu see, et luua töörütm või -vorm, mis ei ole kodukontor ega ka kontor, vaid hübriid, mis rahuldaks kahte peamist vajadust: et töö saaks tehtud ning inimese kuuluvusvajadus saaks rahuldatud. „Teisi inimesi on vaja ka näha. Aga mitte iga päev ja kogu aeg," tõdeb Ülavere.

Ploomann märgib, et ta on sügavas hämmingus, kui aastal aastal 2020 süüdistatakse väliskeskkonda või töötajaid selles, et kellegi tiim ei ole efektiivne. „Hea juht - see on SINU TÖÖ! Sinu ainus töö. Sul ei ole mitte ühtegi muud ülesannet kui tagada, et iga sinu tiimiliige oleks homme parem versioon endast, kui ta oli eile ning et te kõik koos kohaneksite iga uue olukorraga, mis meile teele joonistub," kinnitab ta ja soovitab praegust hetke, mil on tekkinud veidi hingamisruumi ning meile on antud aeg, et valmistuda kas teiseks laineks või õppida igavesti viirusega elama, võtta kui äratuskella.

Vastutus ei lasu tema sõnul ainult ametinimetuse järgi juhtidel, vaid igal töötajal on ka kohustus taolist juhtimisteenust nõuda. „Nõuda, et tema töölõigud oleksid lahti mõtestatud ning objektiivselt mõõdikutega kaetud. Et tema eesmärgid oleksid selged ning tunnustus oleks õigeaegne, õiglastel alustel ning ei sõltuks kellegi subjektiivsest arvamusest. Et tema juhil oleks aega ja oskusi näha töötajas ka inimest ning leida tegevusi, et see inimene areneks. Mitte nii nagu ettevõttel oleks vaja, vaid nii nagu inimene ise tunneb, et sooviks," selgitab Ploomann.

Kui elementaarsed juhtimisrutiinid on paigas, võib tiim Ploomanni sõnul asuda kas üle maailma laiali või ükshaaval erinevates Mustamäe või Annelinna korterites. „Juhtimine on töö, mille tulemusena sünnib tõeline äriline väärtus," kinnitab ta.

Tööandja turg on illusioon

Paljud tööandjad on tärkava majanduskriisi valguses arvamusel, et nüüd ongi taas lihtsam inimeselt midagi lihtsalt nõuda, sest tööpuudus suureneb ning inimesed peavad töö kaotamise hirmus olema leplikumad. Ning ka kontorisse naasmise nõudele lihtsalt alluma. Need juhid ei arvesta, et inimesed mäletavad pikalt, kuidas nendega on käitutud ning pikemas perspektiivis on see tööandja mainet pigem kahjustav.

Ülavere sõnul mäletab inimene väga hästi, kuidas temaga on käitutud, kuid lisaks on ka nn tööandja turg illusioon. „Sellist asja ei tule," kinnitab ta. Tööpuudus on tema sõnul struktuurne, kus töö on kaotanud näiteks hotellide töötjajad. „Praegu ei ole kuskil tekkinud tohutu hulk vabu programmeerijaid või tipptasemel insenere. Ei ole ja neid ka ei tule," lausub ta, tuues näiteks juhi, kes otsib endale kahte väga tugevat inseneri, kuid ei leia.

Tööjõudu jääb üle teatud valdkondades, kuid teistes kohtades on see tööjõu puudujääk endiselt väga tõsine. „See hoiak, et teeme, mis tahame ja jälle on tööandja turg, see ei vasta kahjuks tõele," tõdeb Ülavere.