Juhtimisekspert Kredexi endise juhi lahkumiseni viinud olukorrast: nõukogu ülesanne on õnnetusi ennetada ja vett varuda, mitte juga juhtida

 (4)
Anto Liivat.
Anto Liivat. Foto: Erakogu, EBS

Hea Ühingujuhtimise tava ütleb selgelt, et nõukogu tagab koostöös juhatusega ettevõtte tegevuse pikaajalise planeerimise ja riskijuhtimise ning kontrollib tegevuskava elluviimist ja eelarve täitmist. Juhatus aga teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt ning jätab kõrvale isiklikud ja/või kontrolliva aktsionäri huvid, kirjutab EBS juhtimise õppetooli lektor ja EBS Executive Education Liidri arenguprogrammi juhtivõppejõud Anto Liivat, kommenteerides Kredexi endise juhi Lehar Küti sihtasutuse nõukoguga üles kerkinud probleemi kommeneterides.

Lehar Kütt lausus intervjuus Ärilehele oma lahkumisotsust selgitades, et pärast suurt rahasüsti hakkasid riigi esindajad äkki mikrotasandil Kredexi juhtimisega tegelema. "Traditsioonilise organisatsioonimudeli puhul peaks olema niimoodi, et operatiivjuhtimisega tegeleb juhatus ning strateegiliste küsimustega tegelevad nõukogu ja omanik. Aga praeguse kriisi puhul kujunes nii, et kõik tegelesid operatiivjuhtimisega, kohati lausa mikrojuhtimisega. Sellises olukorras ei näinud mina seal juhatuse liikmena väga rolli. Kui kõik teised teevad minu tööd, siis mis ma seal teen," rääkis Kütt Ärilehele.

Seotud lood:

Anto Liivat selgitab organisatsiooni nõukogu ning juhatuse üleasandeid ning strateerilise ning operatiivse juhtimise erinevust:

Kõigis organisatsioonides, sealhulgas ettevõtetes, on juhtidel kaks peamist ülesannet - vähendada määramatust ja viia ellu tarvilikke muudatusi. Need ülesanded tunduvad esmapilgul vastuolulised, kuid kirjeldavad justkui sama kaika kahte otsa. Korrastatus on eelkõige hea juhtimise (management) funktsioon, mida täidetakse õiguste, kohustuste ja vastutuse määratlemise ning protsesside ja süsteemide juurutamise kaudu. Soovitud muutuse ellukutsumine on aga eelkõige hea eestvedamise (leadership) funktsioon, mida sisustatakse usalduse, motivatsiooni ja tähenduse loomise kaudu.

Rollijaotuse võtmeküsimuseks on usaldus

Mõistagi eeldatakse kaasaegsetelt juhtidelt nii juhile kui ka liidrile omaseid kompetentse. Hästi toimivates suuremates organisatsioonides on aga juhtimine eelkõige nõukogu ülesanne, kuivõrd eestvedamine on eelkõige juhatuse ülesanne. Selline rollijaotus on enamasti kooskõlas ka juhatuse ja nõukogu hoiakute ning riskitaluvusega. Kui juhatus on tavapäraselt riskialtim ja kannatamatum, initsieerides näiteks ühinemisi ja omandamisi, siis nõukogu on ettevõttes sageli stabiilsuse hoidja ja orgaanilise kasvu toetaja.

Üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse rollidest annavad sisuka ülevaate Hea Ühingujuhtimise Tava ja näiteks G20/OECD Principles of Corporate Governance, mis sisaldavad soovituslikke juhiseid eelkõige äriühingutele, mille väärtpaberid on noteeritud börsil. Samas julgen ma hea ühingujuhtimise printsiipide rakendamist soovitada pea kõigile suurematele organisatsioonidele, sest need aitavad suurendada usaldust ettevõtte ja selle juhtimise vastu. Piisava huvipoolte usalduseta on aga tänapäeval väga keeruline ettevõtte väärtust kestlikult kasvatada. Meenutagem siinkohal kasvõi 2019. aasta hilissuvel Business Roundtable katuse alla koondunud USA suuremate börsiettevõtete juhtide tehtud avaldust (Statement on the Purpose of a Corporation), kus nad rõhutavad vastutustundliku ühingujuhtimise olulisust ja nendivad, et (iga hinna eest) kasumi maksimeerimine ei peaks olema ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks.

Nõukogu peaks oskama ka küsida nõu, mitte ainult andma nõu

Kas aga suurenenud määramatuse tingimustes, nagu COVID pandeemia seda kahtlemata on, peaks nõukogu juhatuse tegevusvabadust piirama, või vastupidi, hoopis suurendama? Siin ütleb Hea Ühingujuhtimise tava selgelt, et nõukogu tagab koostöös juhatusega ettevõtte tegevuse pikaajalise planeerimise ja riskijuhtimise ning kontrollib tegevuskava elluviimist ja eelarve täitmist. Juhatus aga teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt ning jätab kõrvale isiklikud ja/või kontrolliva aktsionäri huvid.

Metafoori varal võiks olukorda kirjeldada nii, et kui päästekeskuse juht peab tulekahju korral päästekomandole selgitama, millal ja kuhu täpselt juga juhtida, või lausa ise voolikust haarama, on asi halb. Järelikult on jäänud juhil midagi olulist tegemata meeskonna mehitamisel, ettevalmistuses või varustatuse kindlustamisel. Kui ta aga haarab voolikust pelgalt enese rahustamiseks või oma operatiivse vilumuse demonstreerimiseks, on tegemist selge ebaprofessionaalsuse ja väära rollitunnetusega. Hästi toimivates organisatsioonides usaldavad omanikud ja nende esindajad tegevjuhtkonda ning hoiduvad ülemäärasest sekkumisest ettevõtte juhtimisse. Eriti just keerulistel aegadel küsivad nad taktikalistes küsimustes pigem nõu asjatundjatelt, kes voolikut hoiavad, kui kipuvad ise juga juhtima.