Juhtimiskoolitaja: egoistist juht võib olla mölakas, aga saavutab tihti häid tulemusi

 (33)
Raimo Ülavere
Raimo ÜlavereFoto: Taavi Sepp

Altruistid, nn inimeste inimesed teevad juhina kehva tulemuse, sest nad ei ole nõudlikud. Juht on palgatud selleks, et tulemust saavutada. Meeskonna harmoonia ei ole kunagi eesmärk, lausus juhtimiskoolitaja ja coach Raimo Ülavere Eesti koolitus- ja konverentsikeskuse psühholoogiakonverentsil oma ettekandes, kus ta lahkas küsimust, kas tööalaselt viib paremini edasi egoism või altruism.

Egoist on inimene, kellel on esiplaanil tema enda huvid, altruist aga seab esiplaanile teiste huvid.

Egoisti omadus on isekus, mis töökollektiivis on ebameeldiv, kuid samas võtab ta vastutust ning ajab oma asja. Egoist ei ole inimestega töötades meeldiv inimene ning sageli on tegemist otse öeldes mölakaga. Olgu näideteks Steve Jobs või Coco Chanel, kes saavutasid suurepäraseid tulemusi, olid väga edukad, neid neil ei huvitanud absoluutselt, kuidas nende alluvuses töötavad inimesed ennast tunnevad.

Nad nõudsid palju endalt ning ka teistelt. Nad olid rahulolematud, kuid rahulolematus on see, mis viib ka edasi.

Seotud lood:

Egoist on Ülavere sõnul positiivses mõttes staar. Keegi, kes ajab oma asja ning utsitab ka teisi edasi. Ja staaridega meeskonnad on edukamad, kinnitab Ülavere. Spordis on võitmise tõenäosus ühe staariga 25% kõrgem, kahe staariga 38% kõrgem. Samas kui staare on rohkem, hakkavad aga näitajad langema, sest neil tekib omavahel konflikt.

Nii et staarid on meeskonnas vajalikud, kuid nende juhtimine ei ole lihtne. Aga see ongi juhi ülesanne. „Ebahariliku geeniusega toimetamine käib juhil palga sisse," lausus Ülavere.

Altruisti peale võib loota, aga...

Altruisti iseloomustab aga isetus. Ta asetab meeskonna huvid enda omadest ettepoole ning tema peale võib alati loota. Veel iseloomustab altruisti empaatia, st ta suudab suhteliselt kiiresti mõista mida teine inimene tunneb, vaadata maailma läbi tema silmade.

See on positiivne, kuid on ka teine, negatiivsem pool. Altruistid ei ole reeglina nõudlikud. Ja nii näitavad uuringud, et kui juht on nn inimeste inimene, siis on nende tulemus konkurentsitult kõige kehvem. „Juht on palgatud selleks, et tulemust saavutada. Meeskonna harmoonia ei ole kunagi eesmärk," lausus ta.

Lisaks on altruistil risk ennast kaotada. Ta läheb teise inimese muresse nii sisse, et jääbki sinna ja hakkab elama teise inimese elu.

Empaatia ei pruugi samuti olla tulemuse saavutamisel kõige parem. Nii tõi Ülavere välja, et juhtide seas on psühhopaatide osakaal kõrgem kui keskmiselt. „Nad suudavad lükata inimesi tegema asju, mida nad arvavad, et nad ei suuda teha, mis on ebameeldivad," rääkis Ülavere.

Samas näitavad ka uuringud, et need andjad, kes suudavad enda eesmärgile keskenduda, ennast ja eesmärki kaitsta, teevad jällegi kõige paremaid tulemusi.

Sinu hinnang räägib peamiselt sinust endast

Juhtidel soovitab aga Ülavere mitte liigselt mõelda sellele, millised inimesed meeskonnas on: on nad altruistid või egoistid ja mitte hinnangut anda. Sest see on ainult ühe inimese hinnang ning 54% teise inimese kohta antud tagasisidest tegelikult selle tagasiside andjast endast. „Ehk kui ütled teise inimese kohta, et ta on selline või selline, siis tegelikult räägid sa iseendast," lausus Ülavere.

Lisaks ei ole olemas ideaalset mudelit. Et mul peab olema kaks egoisti, kolme altruisti jne. Ülavere sõnul on olemas konkreetseks olukorraks sobiv meeskond ja küsimus on, kuidas inimene sellesse konkreetsesse meeskonda sobib. Ehk sul on ülesanne, mida tuleb täita ja lähtuda tuleb sellest ülesandest ja olukorrast. Ülavere tõi välja psühholoogi Alfred Adleri, kes kinnitas, et minevik ei defineeri inimese tulevikku. Mis iganes su elus on varem juhtunud, sa saad igal hetkel teha uue valiku.

Ülavere sõnas, et juhtimises ei ole kõige keerulisem egoistidega hakkama saada, sest nad sunnivad juhti tegutsema ning otsustama. Palju raskem on olukord nende altruistidega, kes elavad teiste elusid ning justkui lohisevad kaasa. Sellisel juhul tuleb teha otsus, et nüüd aitab. See on aga Ülavere sõnul otsus, mida juhid kõige sagedamini edasi lükkavad. „Sest ta on ju muidu nii tore inimene," on levinud põhjendus.