Jurist selgitab: töötajad ei pea leppima palgata puhkusega

 (9)
Raha
RahaFoto: Tanel Meos

Praeguses raskes olukorras soovivad paljud tööandjad töötajad saata tasustamata puhkusele. Töötaja ei pea tööandjaga palgata puhkuse kokkulepet sõlmima- kui töötaja tasustamata puhkusega nõus ei ole ning tööandja töötajat töökohale ei luba, rakendub Töölepinguseaduse § 35 ning tööandjal tuleb töötajale maksta keskmist töötasu, selgitab HUGO.legal õigusabiplatvormi jurist Katrin Martise

Jagamismajandusel põhineva õigusabiplatvormi HUGO.legal juristideni on jõudnud ettevõttesisesed kirjad, kus ettevõte pakub töötajatele töölt kõrvale jäämise korral kokkuleppel töötajaga palgata puhkust, põhipuhkuse kasutamist või tööaja summeerimist, kus töölt eemal oldud päevad tuleb teatud perioodi jooksul tasa teha. Ettepanekud kokkuleppeks puudutavad kaubandussektoris tuhandeid inimesi.

Katrin Martise sõnul ei ole pakutud kokkulepetes midagi seadusevastast, kuid töötajal on õigus neid kokkuleppeid mitte sõlmida ning kui tööandja töötajat töökohale ei luba, peab ta töötajale maksma keskmist töötasu. "Viirusepuhang on meie tööturul tekitanud keerulise olukorra ning on arusaadav, et tööandjad otsivad võimalikult soodsaid lahendusi töötajate koju saatmiseks. Samas tuleb töötajatel arvestada, et palgata puhkuse kokkulepe võib seada nad keerulisse olukorda, kuna täna on raske prognoosida eriolukorra ajalist kulgu. Seetõttu soovitan töötajatel palgata puhkuse kokkuleppeid kergekäeliselt mitte sõlmida ning pidada nõu vajadusel juristiga. Selge on see, et kõige mõistlikum on tänases seisus kasutada kaugtöö võimalusi ning ettevõtted, kellede puhul see on võimalik, ka suures osas täna teevad seda. Kõige problemaatilisem on eluks vajalike teenuste toimimise tagamine, poemüüja näiteks ei saa kaugtööna inimestele toitu müüa, kuid just nemad on riskigrupp, puutudes lähedalt kokku väga paljude inimestega päevas," lisas Martis.

Seotud lood:

Lisaks palub Martis ka enne poolte kokkuleppel või omal soovil töösuhte lõpetamist nõu pidada kas juristi või mõne õigusteadmisi omava tuttavaga. Selliselt töösuhte lõpetanud inimestele ei maksta töötuskindlustushüvitist, kuid paljude jaoks just see oluline ongi.

Millistel juhtudel on tööandjatel võimalik vähendada töötaja töötasu

Tööandjatel on võimalik vähendada ajutiselt ka töötasu TLS § 37 alusel, kuid siin peavad olema täidetud teatud tingimused:

  1. Tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused). Koroonaviiruse levik ja selle tõttu kehtestatud eriolukord on üks sellistest ettenägematutest asjaoludest.
  2. Kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu ei saa vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses töö andmine võimalik, kuid samas omab ta piisavalt rahalisi vahendeid töötasu maksmiseks ning puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muutmiseks.

Oluline on ka see, et enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Kuna paljud asutused sulgevad tänasel päeval ajutiselt uksi, on selge, et teise töö pakkumine praegu paljudel juhtudel võimalik pole.

TLS § 37 alusel on tööandjal õigus töötaja töötasu alandada kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul, teavitades sellest töötaja esindajat või töötajat ennast ette vähemalt 14 kalendripäeva. Töötasu võib vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära (hetkel 584 eurot). Lisaks sellele on töötajal õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Kui töötasu vähendatakse näiteks poole võrra, ent töötajalt eeldatakse tööl käimist 0,75 kohaga, on töötajal õigus sellest keelduda ning käia tööl samuti 0,5 kohaga, st võrdeliselt töötasu vähendamisega.

Kui töötajad ei ole nõus töötasu vähendamisega, on neil õigus tööleping üles öelda, teatades tööandjale ette viis tööpäeva. Töötajale makstakse töölepingu lõppemisel lisaks n-ö lõpparvele ehk väljateenitud töötasule ja aegumata ning kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitisele ka ühe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist.

HUGO.legal on jagamismajandusel põhinev õigusabiplatvorm,

Koroonaviirus COVID-19

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 1. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis. Loe lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!