Kapitalism vs happytalism ehk mida on ettevõtete juhtidel õppida kooli juhtimisest?

 (3)
Ivo Lille.
Ivo Lille.Foto: Annika Metsla , Erakogu

Hea juhtimise väärtust kiputakse pahatihti hindama vaid ettevõtte kasumlikkuse, töötajate palkade või uute vallutatud eksportturgude kaudu. Aga on ka teisi võimalusi ning mida siinkohal võiks koolijuhtimisest eeskujuks võtta, kirjutab Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli dorektor Ivo Lille.

Ärilehed avaldavad igal aastal erinevaid edetabeleid, kus hinnatakse eelkõige või isegi ainult juhtimise kvantitatiivseid väärtusi, jättes varju juhi kõige tähtsamad hoovad ehk inimesed. Maailmas, kus juba ÜRO tasandil räägitakse õnnest ja kapitalismi asemel happytalismist, on selline lähenemine selgelt ajale jalgu jäänud ning üha enam otsitakse organisatsioonidesse juhte, kes oskavad väärtustada tööd, motiveerida inimesi ja luua võimsaid koostööle orienteeritud kogukondasid.

Haridusasutuse juhtimine on tänu huvigruppide paljususele äärmiselt keeruline protsess, mille keskmes on isiksuse arengu toetamine ning seetõttu keskendutakse mitmetele teistele printsiipidele kui üksnes kooli kasumlikkus. Kuid mitte seepärast, et kooli rahaline seis poleks oluline, vaid seepärast, et muud väärtused on elujõulisemad ja laiemalt kasulikud.

Seotud lood:

Võim

Paljudes ettevõtetes kehtib sõjaväelaslik kord, kus juhil on alati õigus, sest selle õiguse annab talle tema tiitel. See ei soodusta stabiilsust, sest need, kes eelistavad ise mõelda ja olulistes teemades kaasa rääkida, ei saa sellele alati kindlad olla. Koolis on seevastu suhted ja atmosfäär väga olulised, sest õpetajate töös peab olema järjepidevus - igal aastal või poole aasta tagant vahetuvad õpetajad ei tekita stabiilsust, ega tõsta õpetamise kvaliteeti.

Selles olukorras on koolijuhi ülesanne kaasata võimalikult suurt osa oma töötajatest arendus- ja mõttetegevustesse ja jagada vastutust usalduse printsiibil. Juhi ülesanne ei saa olla koolis pidevat kontrolli teostada, vaid pigem kaasata, suunata ja toetada. Meie eesmärk on kogukondlik kool, mis toetab nii õpetajaid õpetamisel kui õppijaid õppimisel (vt ka Jere Brophy - Kuidas õpilasi motiveerida, 1997). Otsa koolis on väärtustatud kolme põlvkonna õpetajate koostöö, koolikogukonnas on värskelt alustanud õpetajaid ning neid, kellel on staaži rohkem kui 50 aastat. Vanusevahemikus 20-80 aastat ehk mitu erinevat põlvkonda. Kooli maine ja unikaalsus on loonud suurepärase olukorra uute õpetajate leidmisel ning kogenud õpetajate panustamiseks.

Motivatsioon

Tavapärane juhtimine kipub keskenduma konkreetsetele toodetele - tagatakse nende valmimine, et teenida kasumit. Suurepärased inspireerivad juhid alustavad alati küsimusega "miks", et anda töötajatele võimalus mõtestada oma töö väärtus. Inspireerimine tähendab pidevat status quo proovilepanekut - me usume ja mõtleme uut moodi ja teistest erinevalt. Koolide rahalised võimalused on väga piiratud ja seega ei saa raha olla meie valdkonna inimeste jaoks põhiline motivatsioon. Kuulumine kogukonda ja soov eesmärgipäraselt panustada selle paremaks muutmisesse toob märkimisväärseid tulemusi. See tähendab, et juht loob õppimiskeskse keskkonna, kus on lubatud eksperimenteerida ja eksida. Eksimine on parim võimalus õppimiseks ja arenemiseks. See ei tähenda, et me ei hindaks kvaliteeti või meil poleks visioone. Vastupidi! Me suudame oma visioone ellu viia ühtse meeskonnana ja ilma rahalise motivatsioonita, sest meid motiveerib meie töö tulemus ja kogukonna käekäik.

Kui paljude ettevõtete juhid saavad öelda, et nende töötajad on võrdselt hästi motiveeritud panustama juhi sõnastatud eesmärkidesse ka ilma lisaraha ja hüvedeta?

Konkureerimine

Suuremas osas valdkondades on konkurents üsna verine, st käibe ja kasumi kasvu nimel on lubatud teha pea kõike. Ja sealjuures on ettevõtteil võimalik oma kliente ka valida. Koolid peavad aga vastu võtma kõik õpilased ning viima nad olukorrani, kus nad on valmis vabatahtlikult tegema ennast ületavat pingutust, vaatamata sellele, kas nad on läbinud tiheda konkursi sõela või on lihtsalt piirkonna elanikud. Erinevad uuringud on tõestanud, et konkurents ei toeta kuidagi õppimise protsessi, külla aga aitab koostöisus ja isiklikust arengust lähtuv õppimine paremini hakkama saada ka konkureerivates olukordades. Nii nagu koolis, nii ka igas teises organisatsioonis tasuks keskenduda pigem individuaalsele tagasisidele kui töötajate reastamisele. Juht peaks läbi tunnustamise looma olukorra, kus kõik mõistavad, et pingutusel ja tulemusel on seos ja see puudutab kõiki, mitte ainult juhtkonda.

Prioriteetide seadmine

Äriettevõttel on enamasti ainult üks peamine eesmärk - teenida omanikele tulu. See on nii suur eesmärk, et vajadusel õigustab selle teenimine nii looduse hävitamist kui sõdade alustamist.

Haridusasutusel on samas mitmeid peamisi eesmärke - täpsemalt just nii palju, kui on koolis õpilasi. Koolijuhi tagada on iga õpilase isiklik areng. Nii nagu kool, peaks ka äriettevõte tundma muret oma töötajate õpiteekonna, tööprotsessi mõtestamise ja tuleviku pärast. Luues toetava ja mõtestatud keskkonna, õpivad ja töötavad inimesed suurema himuga, pakuvad välja loovamaid ja innovaatilisemaid lahendusi.

Koolijuht peab olema väga huvitatud ka sellest, kuidas kooli lõpetanutel edaspidi läheb ning tagama õppekavade pideva arendamise vastavalt välise keskkonna ja vajaduste muutustele. Meie kliendid ehk õpilased ja partnerid ehk õpetajad ei ole lihtsalt ressurss, mida saab kiiresti välja vahetada või juurde soetada. Nad on meie jaoks kõige olulisemad, sest me ei tööta õppekava või edetabelite nimel, vaid iga õpilase ja õpetaja parema tuleviku nimel.

Õnn

Kuigi õnn on väga abstraktne ja subjektiivne mõiste, on see heaks eluks äärmiselt vajalik. Kooli ülesanne on aidata õpilastel mõtestada oma elu ja kasvatada uute teadmistega pidevalt juurde seoseid juba varem omandatule. Sellesse protsessi kaasatakse ka vanemad, sest ilma selleta ei saaks me aidata lastel õnnelikuks saada.

Kuigi äriettevõtetes ei ole õnn ja õnnelik olemine enamasti organisatsiooni eesmärk, aitaks selline õnnejuhtimine parandada oluliselt töötajate seotust tehtavasse ja parandaks üldisemalt terve kogukonna dünaamikat.