Kaspar Oja: tööaja lühendamise mõju on positiivsem seal, kus töötaja isiklikku tulemust on keerulisem mõõta
Tööaja lühendamise lühiajalise mõju kohta võib anda infot riigipühadest tingitud tööaja kõikumine. Näiteks lihavõttepühade liikumine toob kaasa muutuseid ekspordis ja elektritarbimises: lühem tööaeg tähendab väiksemat lisandväärtust ja müüki. Selle kohta saab lugeda Eesti Panga blogist. Selle blogipostituse juures tasub tähele panna, et lühem tööaeg ei vähenda mitte ainult tootmist, millele viitab elektritarbimise vähenemine, vaid see vähendab ka eksportkäivet. Ehk lühema tööajatõttu ka reaalselt müüakse vähem toodangut ja toodangu kõikumine ei sumbu lihtsalt varudesse.
Üldine arvamus on, et kui inimesed töötaksid vähem, kestaks nende tervis paremini, sest väheneks sundasendis olek ja tekiks rohkem vaba aega, mida saaks kasutada tervislikult. Seega positiivsed mõjud avalduksid pikema perioodi jooksul. See ei pruugi aga kõigis ametites nii olla, sest lühem tööpäev võib tingida lisatöökoha otsimise ja see tähendab kokkuvõttes hoopis rohkem töötamist ja vähem und ning pikas perspektiivis kehvemat tervist.
Majandusharude lõikes võib mõju olla positiivsem nendes harudes, kus töötaja isiklikku tulemust on keerulisem mõõta ja seetõttu mõõdetakse peamiselt töötunde. See iseloomustab näiteks äriteenuste valdkonda, mille tähtsus on viimastel kümnenditel palju kasvanud. Kui tööaja vähendamine teeks seal töö intensiivsemaks, oleks see hea.
Sage võib olla ka olukord, et madalhooajal on tööülesandeid vähem ja kõrghooajal tehakse ületunde ilma lisatasu saamata. Kuna madalhooajal arvestatakse tööpanust nn tagumikutundides, siis annaks töötundide normi langus sellistes harudes töötajatele positiivse efekti ilma tööandjat kahjustamata tingimusel, et kõrghooajal ei pea jätkuvalt ületundide eest maksma. Samas võiks olukorda parandada ka inimeste teistsugune juhtimine ja tulemuste mõõtmine. Kaheksatunnine tööpäev pole kivisse raiutud. Kui tööülesandeid on vähem, võikski töötajaid varem koju lubada.
Tööstuses tööaja lühendamine keerulisem
Tööstuses ei pruugi tööaja lühendamine nii lihtne olla. Seal on tööpanus lähemalt seotud konkreetse tööajaga ja tööaja vähendamine tooks kaasa samasuure toodangu languse ning pikaajaliselt ka palga vähenemise. Vähem oluline pole ka see, et osa tööstusettevõtetest töötab kolmes vahetuses 24/7. Kui ööpäeva pikkus ei jagune enam tööpäeva pikkusega, siis tekib raskusi vahetuste kokkuleppimisega.
Tööaja lühendamine võib töötada erinevalt ka sõltuvalt majandustsüklist. Kui majanduses on madalseis ja töötajaid hoitakse lootuses, et olukord paraneb, ei tooks tööaja vähendamine tingimata kaasa lisandväärtuse vähenemist. Vastupidi: majanduse kõrgseisus väheneks sedasi majanduse pakkumisvõime.
Tööaja vähendamist on kasutatud ka kõrge töötuse perioodidel, et sundida tööandjaid rohkem töötajaid palkama, et tööpuudust vähendada. See võib aga tähendada tootlikkuse langust, sest lisanduvad töötajad on arvatavalt väiksemate oskustega kui olemasolevad. Madala elatustasemega riikides võib see piirata majandusstruktuuri ümberkujunemist, sest rohkem töötajaid on seotud hääbuvate harudega ja inimestel on väiksem surve liikuda uutesse harudesse.
Tõenäoliselt on töötundide vähendamise positiivsed mõjud suuremad ja negatiivsed väiksemad suhteliselt kõrgema elatustasemega riikides. Seal on madalam tööstussekori ja kõrgem äriteenuste osakaal hõives. Kõrgema sissetuleku tõttu võib olla ka vajadus õhtuse lisatöö järele väiksem. Samuti on jõukamate riikide majandusstruktuur stabiilsem ja välja kujunenud, mistõttu on vajadus majandusharude vahel liikumiseks väiksem.
