Ehk siis on selles õpetussõna ka juhtidele, et kui tahad töötajal hasarti maha võtta, siis kinnista inimesele need teadmised, kus ta eelmisel korral eksis ning on kindel, et tema hasart töös kaob.

Motivatsioon koosneb kahest poolusest: a) me püüame eemalduda asjadest, mis on halvad ja b) me püüame läheneda asjadele, mis on head. Nendele vastuse leidmiseks on küsimustikes erinevad küsimused. Näiteks „kas kavatsete järgmise kuue kuu jooksul töökohta vahetada?" ning „kas soovitaksite oma praeguse tööandja juures töötamist tuttavatele?

Üks töömotivatsiooni oluline komponent on tööalase hooseisundi kogemuse sagedus. Hooseisund on eesmärgipärase tegevuse käigus tekkiv kombinatsioon täielikust keskendumisest ning ja tugevast hasardist.

Keskendumise ehk tugeva fookuse tagajärjel võib hooseisundis inimene justkui unustada aja, ümbritseva ja vahel iseendagi. Hasart lisab kogemusele põnevuse, energilisuse ning eneseületuse tundetoone.

Võtmesõna - hooseisund

Kõigepealt eeldab hooseisund piisavalt kõrget motivatsiooni tööülesandega pihta hakata. Teiseks eeldab see vajalikke ressursse ehk nii töötaja oskusi ja teadmisi kui ka sobivat töökeskkonda. Ehk selleks, et inimene saaks tunda, et asjad on olulised ning tema kontrolli all, ei tohiks Uusbergi sõnul olla rahuldamata olulised asjad, näiteks töötasu, piisav iseseisvus tööl ning töökeskkond. Uuringud näitavad, et mida rohkem on inimene palgaga rahul, mida suurem on inimese baasiline turvatunne, seda rohkem kogeb ta hooseisundit.

Ja viimaseks on oluline, et pideva tööalase väljakutsega kõrvutades püsiks töötajas edulootus ehk tunnetus, et soorituse õnnestumine on tõenäoline, kuid samas ei tohi see olla garanteeritud.

Lühiajaliselt toimib hooseisund justkui mootor, mis veab inimest püsitatud eesmärkide suunas. Hasardist köetud süvenemine toob sageli kaasa ka head tulemused.

Kas hoogu saab tekitada?

Kas inimesel on ise võimalik hoo tekkimisele kaasa aidata ja kui palju on see inimesele kaasa sündinud? Uusbergi sõnul võib siin julgelt öelda, et osakaalud on 50:50 ehk see, kas kaldun keskenduma oma tegevustes heale või halvale on 50% ulatuses kaasa sündinud ja 50% ulatuses on seda võimalik arendada.

Uusbergi sõnul on hooseisund tema jaoks pidev skaala, kus inimene võib asuda erinevates punktides ning isegi kui inimene asub selle skaala keskel ning suudab leida oma tegevuse ja mõtlemise muutmisega töös rohkem naudingut, on see positiivne. „Kas inimene on hooseisundis või lihtsalt parandab oma töönaudingut, ei olegi vahet," lausus Uusberg.