Kolleegid ajavad vihale? Stanfordi uuring tuvastas, et me ise otsustame, kui palju end teiste emotsioonidest mõjutada laseme
Stanfordi ülikooli värske emotsioonide uuring kinnitab, et inimeste motivatsioonil on määrav roll selles, kuivõrd nad lasevad teistel oma tundeid mõjutada.
Stanfordi psühholoogid uurisid, miks inimesed reageerivad erinevalt häirivatele olukordadele ja leidsid, et kui inimene soovib jääda rahulikuks, siis ta ei lase ennast vihastest inimestest häirida, aga kui ta tahab vihane olla, siis laseb ta ennast neist palju mõjutada, vahendab Tööheaolu.
Teadlased avastasid ka, et inimesed, kes tahavad viha tunda, on emotsionaalsemad, kui nad saavad teada, et teised inimesed on sama vihased kui nemad.
Uuring, mis avaldati väljaandes Journal of Experimental Psychology: General, näitas, et inimestel on oma tunnete üle suurem kontroll, kui varasemalt arvati. Stanfordi ülikooli psühholoogia professor James Gross ütleb, et on teada, et inimesed püüavad oma tundeid juhtida, aga käesolev uuring näitab, et inimesed saavad juhtida ka seda, kuidas teiste inimeste emotsioonid neid mõjutavad.
Kuidas mõjutavad teised inimesed meie tundeid?
Et välja selgitada, kuidas inimesed reageerivad häirivatele olukordadele ja vastavad inimestele enda ümber, uuriti 107 katses osaleja viha poliitiliselt pingelistele olukordadele. Lisaks uurisid teadlased ka ligi 19 miljonit tviiti sellest, kui politsei tulistas Michael Browni 2014. aastal.
Katsetes näitasid teadlased osalejatele pilte, mis võisid tekitada negatiivseid emotsioone, näiteks inimesi, kes põletavad USA lippu või ameerika sõdureid, kes vägivallatsevad vangide kallal Abu Ghraibi vanglas Iraagis. Teadlased rääkisid osalejatele ka seda, kuidas teised inimesed ennast tundsid neid pilte vaadates.
Teadlased leidsid, et osalejad, kes soovisid mitte vihastada, olid kolm korda tõenäolisemalt enam mõjutatud inimeste poolt, kes väljendasid rahulikke tundeid kui vihaste inimeste poolt.
Aga osalejad, kes soovisid viha tunda, olid kolm korda tõenäolisemalt mõjutatud vihaste inimeste poolt. Lisaks tekitas neis enam tundeid see, kui nad said teada, et teised tundsid nendega sarnaselt.
Uuringu juhtiv autor Amit Goldenberg ütleb, et inimeste väljendatud motivatsioon teatud emotsioone tunda või mitte tunda võimaldas prognoosida teiste grupi liikmete emotsioonide mõju neile.
Sotsiaalmeedia emotsionaalne mõju
Teadlased uurisid ka sotsiaalmeediat, kus nad said näha emotsioonide väljendamist reaalajas. Nad keskendusid rahulolematusele, mis tekkis Twitteris pärast Michael Browni tulistamist.
19 miljoni tviidi analüüsimisel leidsid teadlased, et inimesed olid rohkem mõjutatud jõulisematest emotsioonidest, mida väljendasid inimesed nende sotsiaalses võrgustikus, kui nõrgematest või rahulikematest reaktsioonidest. Nad leidsid ka, et kui Twitteri kasutajad vastasid tviitidele, mis olid emotsionaalse intensiivsuse poolest sarnased nende varasematele reaktsioonidele, siis nad võimendasid oma emotsioone, et väljendada suuremat raevu kui teised nende võrgustikus.
Tunded kui tööriistad
Teadlased on varasemalt enamasti eeldanud, et inimeste emotsioonid saavad mõjutatud automaatselt ja see väljendub alateadliku kohese reageerimisena teiste inimeste tunnetele, ütleb Goldenberg. Tema meeskonna uus uuring seab selle vaatenurga kahtluse alla.
"Meie tunded ei ole passiivsed ja automaatsed," ütleb Goldenberg. "Nad on pisut nagu töövahendid. Meil on võime kasutada oma tundeid teatud eesmärkide saavutamiseks. Me väljendame mingeid tundeid, et veenda teisi inimesi ühinema meie kollektiivse eesmärgiga. Sotsiaalmeedias kasutame emotsioone, et näidata teistele inimestele, et hoolime teatud grupile olulistest teemadest ja kindlustame nii, et teised teaksid, et me oleme osa grupist."
Tundub, et parim viis oma emotsioone juhtida, on alustada valikust, milliseid tundeid soovid tunda, seejärel saad valida sobiva keskkonna.
