Köögist juhatajaks: magistrikraadi vääriline juhtimiskogemus

See oli seitse aastat tagasi, kui toona 18-aastane Tanel Sujev kandideeris tööle McDonald’si restorani. Algsest eesmärgist suvel ning gümnaasiumiõpingute kõrvalt natukene lisaraha teenida on tänaseks välja kasvanud tugev karjäär Sõle restorani juhina, mis tähendab 60-liikmelise meeskonna töö koordineerimist ning igapäevast reaalset ärijuhtimist.

Kuidas aga kasvatada vastutust, motiveerida oma töötajaid ning iseennast? Istusime Taneliga maha, et rääkida, milliseid võimalusi loob töö ühes maailma suuremas rahvusvahelises korporatsioonis ning mida läheb vaja, et end redeli esimeselt astmelt ülespoole töötada.

Mis ajendas sind valima oma esimeseks töökohaks McDonald’si restorani?

McDonald’si ettevõtte kasuks otsustasin kahel lihtsal põhjusel: õpilasena oli mul vaja lisaraha ning veel tundsin, et selline töö annab võimaluse arendada oskusi, mis aitavad mul tagada edu tulevikus ükskõik millist tööd tehes. Näiteks ei tundnud ma end varem mugavalt tegeledes muutustega või uute ning ootamatute olukordadega. Samas on aga suutlikkus selliste situatsioonidega toime tulla töö- ning igapäevaelus hädavajalik. McDonald’s otsis parasjagu meeskonda inimesi ning mõtlesin, et miks mitte suvel lisaraha teenida ja end proovile panna. Samuti teadsin, et nad ei oota minult varasemat töökogemust, mida mul toona nooruse tõttu ei olnud.

Tunnen, et meeskonna juhtimine on andnud mulle justkui praktilise kõrghariduse – olen õppinud ja kogenud nii mõndagi, mida ei oleks ainuüksi juhtimisalaste loengutega võimalik omandada.

Kuidas nägi välja sinu tööelu algus, mida sa tegema pidid?

Tööd alustasin köögipoolelt, kus töötasin neli kuud, valmistades friikartuleid ja burgereid ning viies välja prügikotte. Soovitan noortel julgelt alustada kõige esimesest astmest, sest pikas plaanis annab see tohutu eelise. See näitab ka eeskuju ning tekitab meeskonnal suuremat usaldust ja austust sinu vastu, sest nad teavad, et oled kunagi pidanud sama tööd tegema.

Selle aja jooksul sain ma suurepärase ülevaate toodetest – kuidas neid valmistatakse ning mida tähendab kvaliteet. Nende teadmisteta oleks mul täna võimatu olla restorani juhataja. Köögis õppisin töötama pingelistes situatsioonides ning oma keskendumisvõimet maksimaalselt tööle rakendama – süüa tuleb valmistada kiiresti ning hoida seejuures silma peal mitmel taustal toimuval protsessil. Veel on kuklas teadmine, et saalis on inimesed, kelle ees on sul vastutus, sest nad soovivad saada kvaliteetset einet kiiresti.

Kuidas sa köögist juhataja ametini jõudsid?

Tehniliselt juhtus see nii, et pärast kööki liikusin letti klienditeenindajaks, pärast seda läbisin kõik meeskonnaliikme koolitused ja sain meeskonna koolitajaks, siis olin restorani vahetusevanem, seejärel juhataja assistent ning lõpuks pakuti restorani juhataja kohta.

Ma arvan, et alahinnatakse võimalusi ning tugisüsteeme, mida pakub suures rahvusvahelises ettevõttes töötamine. McDonald’si restorani süsteemis on hästi selge ja tugev inimeste arendamise kultuur – näiteks kõik restoranide juhatajad valitakse inimeste hulgast, kes on töötanud köögis ning letis. Seepärast panustatakse oluliselt töötajate arengusse – näiteks on meil sise- ja väliskoolitused, millest mõned toimuvad Londonis või Maltal, juhendamise ning tagasisidestamise süsteem, mille abil motiveerida erinevate tasemete juhte, ja talentide leidmiseks vastav hindamissüsteem.

Sinu kõige suurem meeskond on koosnenud 80 inimesest. Mida on töö juhina sulle õpetanud?

Selle aja jooksul olen mõistnud, et on kaks olulist omadust, mille tähtsust rõhutan praegugi kõikidele tiimiliikmetele. Esiteks avatus ning teiseks oskus alustatud asjad lõpule viia. Avatus uutele olukordadele, inimestele ning tagasisidele – konstruktiivne kriitika on edasiviiv jõud. Seda ei tohiks võtta isiklikult, vaid analüüsida selle sisu ning teha järeldusi, kuidas saaks paremini toimida ja milles ennast arendada.

Oskus alustatu lõpule viia on oluline igas valdkonnas. Selle eelduseks on kombinatsioon püsivusest ning tahtejõust – vahel on meil seda vähem, vahel rohkem. Esimestel töökohtadel tuleb arvestada, et alati ei lähe kõik nii nagu sooviks. Sa teed vigu. Kõik ei tule välja. See kõik on normaalne ja loomulik protsess. Tihtipeale aitab järgmisele sammule kaasa eelnev läbikukkumine. Püsivus – see, et pärast halba päeva proovid veelkord ja siis veelkord, on midagi, mis viib lõpuks sihile.

Kuidas motiveerida noori?

Väga oluline on järjepidevalt suhelda. Uurida, mis neile meeldib, mis mitte, mida võiks nende arvates muuta või paremini teha ja kuidas saab töökoht nende jaoks kasulik olla.

Peale individuaalse motiveerimise on oluline kogu meeskonna ühtsena hoidmine. Meeleolukad tiimiüritused ja meeskonna ühtsust kasvatavad tegevused aitavad sellele oluliselt kaasa ja ka töötajad ise väärtustavad neid. McDonald’si restorani töötajate seas on taolised sündmused ühed oodatumad.

Kuidas sa ennast motiveerid?

Minu peamine põhimõte on, et ma teen kõike nii kaua, kuni see mulle huvi pakub. Kui igav hakkab, siis see tähendab, et mul tuleb otsida uusi väljakutseid. Tänu sellele kolisin ma paar aastat tagasi Tartust Tallinnasse, et siin restorani juhtida. Kuigi hirm suuremas linnas hakkama saada oli suur, on see üks paremaid otsuseid, mida ma olen elus teinud.

McDonald’si restoranis on mul ka näiteks tugiisik, kelle poole võin alati pöörduda murede ja rõõmudega ning tema aitab mind suunata, kui ta näeb, et seda oleks vaja. Selliste inimeste olemasolu ettevõttes on minu arvates väga oluline, sest kõrvaltvaataja perspektiiv aitab motivatsioonile tihti väga palju kaasa.