Lahendused stressi ja läbipõlemise vältimiseks on sageli inimesekesksed: kuidas puhata, paremini aega juhtida, mitte liiga palju enda peale erinevaid ülesandeid võtta jne. Organisatsiooni tegevus jääb tahaplaanile.

Ka paljudes töökuulutustes soovitakse, et kandidaadil oleks kõrge stressitaluvus. Miks mitte vastu küsida tulevaselt tööandjalt, et mida organisatsioonis on ette võetud, et töö tekitaks võimalikult vähe stressi?

Kui ühes ja samas organisatsioonis arvab tippjuht, et neil on kvaliteetne töökeskkond, inimestel on erinevaid hüvesid ning seetõttu ollakse vastutustundlik tööandja, samas aga mitmed töötajad on motivatsiooni- või energiapuuduses ja töökohta nii kõrgelt ei hinda, siis võib mõlemal poolel olla õigus.

Probleem on selles, et otsustajad ei tea, mis on töötajate jaoks oluline ning mis kasvataks nende tööheaolu.

Keegi polegi töötajatelt seda küsinud, vaid pakutud on valmispaketti, näiteks kena kontor kohvinurgaga, sportimise võimaldamine, suvepäevad ja jõulupidu. Kõik see on tore ja vajalik, aga nii uuringud kui ka kogemus näitavad, et see ei ole kõige tähtsam, et inimene tuleks hommikul hea meelega tööle ning teeks oma tööd innukalt.

Karta on, et paljud tippjuhid hetkel ei süvene sellesse, kuidas juhtida tööheaolu organisatsioonis, milliseid tegevusi peaks läbi viima või mida ütleb teooria. Kui aga tööheaolu koolitusel osalevad kõik peale tippjuhtkonna, siis on see probleem.

Esiteks kõneleb see sellest, et teema ei ole tippjuhtidele vääriliselt oluline, teiseks ei saa selles organisatsioonis tööheaoluga mitte kunagi süsteemselt tegeleda, sest juhid lihtsalt pole teemaga kursis. Ja nii pakutaksegi edasi valmispakette, mis ei aita piisavalt vältida töötajate vaimse tervise riske.

Kindlasti tuleb rõhutada ka seda, et eelpooltoodu ei tähenda, et inimesel endal üldse mingit rolli ei ole, aga alustama peaks ikkagi sellest, et organisatsioonis või meeskonnas luuakse kõrge tööheaolu eeldused. Siis saavad töötajad anda omapoolse panuse heaolu hoidmisel ja kasvatamisel.