Kuidas eristada head stressi halvast?

Väike stress kuulub elu juurde ja aitab meil hakkama saada keeruliste olukordadega. Kui aga stress ei anna järgi, vaid jääb kestma, siis positiivne mõju kaob ja asemele tuleb palju negatiivseid. Kuidas eristada head stressi halvast, kirjutab Tööheaolu Ylele tuginedes.

Tööasjad kipuvad unenägudesse, lähedase tervis teeb muret või tuul rahakotis tekitab halle juukseid? Väike stress on tuttav igaühele ja selles ei ole midagi halba. Stressi eesmärk on aidata meid toime tulla pingelistes olukordades.

Lühiajaline ja mõõdukas stress parandab näiteks probleemilahendamise ja keskendumise oskusi ning ergutab meie loovust. Ka meie vastupanuvõime paraneb.

Helsinki ülikooli neuroteadlane Katri Saarikivi toob välja, et näiteks kõne pidamine kasvatab tappurrakkude ja leukotsüütide arvu veres. Positiivne, lühiajaline stress paneb organismi tootma olulisi neurotransmittereid nagu dopamiini ja noradrenaliini.

Neid aineid on vaja, et aju otsmikusagarad toimiksid hästi. Need aga on vajalikud igasuguseks keerulisemaks ajutegevuseks. Näiteks sõltub nendest empaatiavõime ning loov mõtlemine.

Lühiajalisel stressil on ka oma puudus - see võib meie enesekontrolli vähendada. Ühes uuringus anti uuritavatele valida endale kas tervislik või ebatervislik maiuspala. Lühiajalise stressi all olevad inimesed valisid enamasti ebatervisliku variandi. Stress muutis aju otsustusmehhanisme nii, et kiiresti meelehead tekitav valik tundus ahvatlevam, kirjeldab Saarikivi.

Pikaajaline stress mõjutab halvasti enesejuhtimisvõimet ning tervist

Kõik on hästi, kui stress kestab vaid lühikest aega. Kui aga tass ajab üle ääre, siis stressi algselt positiivne mõju muutub vastupidiseks.

Neurotransmittereid, nagu dopamiin ja noradrenaliin, eritub liiga palju. Siis need enam ei toeta, vaid vastupidi, häirivad aju tegevust. Võime öelda, et meie sisemine juht kaotab kontrolli.

Näiteks tekivad kergemini emotsionaalsed pursked. Plaanikohane tegutsemine või mitmekülgne mõtlemine enam ei õnnestu. Lisaks nõrgenevad tähelepanuvõime ja mälu.

Ka korduvad viirushaigused võivad olla märk liigsest stressist, sest krooniline stress soodustab haigestumist. Lisaks sellele võtab paranemine kauem aega.

Põletikunäitajad veres on stressi tõttu kõrgemad. Seetõttu kasvatab pikaajaline stress riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse, diabeeti, osteoporoosi ning teatud vähivormidesse.

Kroonilise stressi jäljed võivad olla ajus näha ning põhjustada lausa kudede hävinemist. Halvimal juhul võib stress sõna otseses mõttes aju närida.

Näiteks kroonilist tööstressi on seostatud kudede hävinemisega otsmikusagara piirkonnas. See ei ole naljaasi, sest otsmikusagarat vajame loovaks mõtlemiseks.

Saarikivi on mures tänapäeva töökultuuri pärast, kus hinnatakse eneseohverdamist ja pidevat kiirustamist.

See kõlab halvasti, aga kas saab midagi veel teha, kui kudede hävinemine on juba toimunud?

Õnneks on aju väga paindlik ning kui olukord muutub, siis reeglina koed ka taastuvad. Näiteks leiti ühes uuringus, et kaheksanädalane puhkeperiood vähendas stressi ja taastas aju.

Tunne oma piire - nii teed vahet kahjutul ja kahjulikul stressil

Saarikivi soovitab mõelda järgmistele asjadele:

- Kas sa suudad keskenduda, loovalt mõelda ja ennast kontrollida? Kui vastuseks on "jah", siis tõenäoliselt pole tegemist kahjuliku stressiga.

Kui aga tundub, et mõtlemine jookseb kinni ja nähvamist on raske tagasi hoida, siis peatu hetkeks analüüsima, milles on tegelikult asi.

Esmaabina tasub püüda rahuneda ning sügavalt hingata. Nii saad öelda oma kehale, et kõik on hästi. See muudab olukorra normaalseks ka ajus. Püüa kaotada võimalikud stressitekitajad oma ümbrusest ja leia regulaarselt hetki lõõgastumiseks. Päeva maandamine veiniklaasi või õllega ei ole hea lahendus.

Alkohol ei ole hea lõõgastumisvahend. See tuleneb näiteks sellest, et ka väike kogus alkoholi võib mõjutada une kvaliteeti. Kui aga taastumine on halb, siis stressi lisandub omakorda ka sellest.

Igavle ja aita teisi - nii väldid kahjulikku stressi

Kuigi meie aju on paindlik, on siiski kasulik stressi käsitleda juba enne võimalike probleemide tekkimist.

Stressimaandamisoskused on vajalikud ka töö seisukohalt. Kuna pikaajaline stress hävitab kudesid aju selles piirkonnas, mis on mõtlemise seisukohalt oluline, siis parim oleks stressi vähendada juba koheselt kui see tekib.

1. Lõdvestu ja anna endale luba igavleda

Kui vajad töös või vabal ajal loovat mõtlemist, siis lõdvestumisest paremat vahendit ei ole. Harrasta joogat, mediteeri, mängi lemmikloomaga, käi looduses või tee midagi, millega unustad kiirustamise. Vahel on hea mitte midagi teha. Väike igavus on ajule viljakas seisund, ütleb Saarikivi.

2. Teadvusta stressi head mõjud

Kas pead stressi ohuks või võimaluseks? Sinu vastus võib olla määravaks selles, kuidas stress sind mõjutab. USAs läbiviidud uuringu kohaselt stressi positiivsete mõjude teadvustamine aitab vähendada negatiivseid mõjusid. Kergem öelda kui teha, aga proovida tasub.

Kui oled stressis ja usud selle negatiivseid mõjusid, siis stressi negatiivsed mõjud tervisele võivad olla suuremad kui siis, kui uskumused oleksid positiivsed.

3. Aita teisi

Kas teed vabatahtlikku tööd, aitad regulaarselt lähedasi või oled muidu abivalmis? Hea, sest teiste aitamine vähendab nii stressi kui ka selle negatiivseid mõjusid.

Viie aasta pikkuses uuringus isegi väga tugev stress ei prognoosinud suremust neil, kellel oli harjumus aidata teisi.

4. Upu muusikasse

Muusika aitab stressiga toime tulla. Uuringus on leitud, et muusika, mida kuulati just lõõgastumiseesmärgil, vähendas kogetavat stressi.