Kuidas kriis meie tööelu mõjutab: kellel kasvab koormus üle pea, kelle jaoks on teadmatus veel hullem kui ülekoormus

 (10)
Ostlemine.
Ostlemine.Foto: Karli Saul

Koroonaviirusest tulenev kriis puudutab ühel või teisel moel meid kõiki. Teeme ümber reisi- või kultuuriürituste plaane, mis oleks meile pakkunud elamusi ja aidanud akusid laadida argipäevaksm kirjutab Tööheaolu.

Tööelus mõjutab see aga meid väga erinevalt:

  • Ühe osa inimeste jaoks on töökoormus kasvanud: kas tuleb teha lihtsalt pikemaid tööpäevi või lisandub sellele ka vastutusrikaste otsuste langetamine, mis kasvatab koormust veelgi. Lähitulevikus võib töömaht veelgi kasvada. Need inimesed peaksid kindlasti hoolitsema selle eest, et piisavalt puhata ning leida hetki argipäevas, kus kasvõi korraks ennast töömõtetest välja lülitada. Miks mitte vaadata mõnda naljakat videot või teha 15-30 minutiline kõnniring värskes õhus. Ka tööandjad peaksid seda soodustama. Õnneks vähemalt hetkel on meil silmapiiril perspektiiv, et teatud perioodi jooksul olukord normaliseerub ning ka see teadmine annab jõudu vastu pidada.
  • Teiste inimeste jaoks on töömaht vähenenud ning tulevikuperspektiiv ebamäärane. Kultuuri-, turismi-, teeninduse- jm valdkonna ettevõtted on väga keerulises olukorras ning raske on ennustada kui paljud neist kriisi üle elavad. Selline teadmatus võib töötajatele mõjuda veelgi kurnavamalt kui suur töökoormus. Tööandjad peaksid sellises olukorras avatult ja järjepidevalt töötajatega rääkima, sest see aitab ebamäärasusega paremini toime tulla. Ka see, et hetkel uut infot ei ole, on parem kui vaikimine. Töötajaid võib aidata ka virtuaalne suhtlus, kus hoitakse omavahel kontakti. Peab ainult vaatama, et jutud liiga suurt pessimismi ei kasvataks.
Seotud lood:


​Kindlasti on abiks ka kõik eneseabi tehnikad, mis aitavad stressiga toime tulla. Meeleteadlikkuse (mindfulness) harjutused, liikumine, muusika kuulamine ja tants ning näiteks looduses olek või looduse vaatlemine avaldab uuringute põhjal juba 4-7 minuti pärast rahustavat mõju.

  • Kolmas osa inimesi saab suurema paindlikkuse ja võimaluse töötada kodukontoris. Nende jaoks võivad muutused kriisiaegses tööelus olla positiivsed. On võimalus muuta oma argirutiini, võib-olla ka rohkem puhata ning lähedastega koos olla. See võib tuua uut inspiratsiooni ja vaatenurki oma karjäärile laiemalt või konkreetselt oma praeguses töös. Ka tööandjad võivad saada kindlust, et paindlik ja kaugtöö ei oma negatiivset mõju töö tulemustele ning on valmis seda ka tulevikus rohkem rakendama.
  • Viimase grupi jaoks ei muutu midagi ei töös ega töökorralduses ning neid mõjutab ainult see, milliseid ebamugavusi tuleb ette väljaspool tööd.


Ükskõik, millisesse gruppi praegu kuuluda, kõige olulisem on hoida enda ja kaaskodanike tervist.
Ja loodame kiiret lõppu kriisile!

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!