Kuidas oma sotsiaalset kapitali kasvatada?


Sotsiaalne kapital.
Sotsiaalne kapital.Foto: Scanpix, PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Kas oled kunagi korraldanud sõbrale kohtingu või soovitanud kedagi tööle? Võib-olla oled lahendanud konflikti sõprade vahel (või hoopis selle tekitanud)?
Oled sellest teadlik või mitte, mõjutad sageli teiste inimeste isiklikke või professionaalseid suhteid.

Millal iganes räägid kuulujutte, vahendad kontakte või annad kolleegile suhtenõu, oled sa sotsiaalse vahendaja rollis. Kuidas aga mõjutab sinu vahendustegevus seda, kuidas teised sind näevad, kirjutab Tööheaolu.

Stanfordi ülikooli professor Nir Halevy on koostanud koos oma kolleegidega mudeli, et mõista erinevaid sotsiaalse vahendamise vorme ning luua ühine arusaam kirjeldamaks seda, kuidas me mõjutame teiste inimeste sotsiaalseid ja professionaalseid võrgustikke.

Ta leidis ka, et viis, kuidas me mõjutame teiste suhteid, kujundab positiivsel või negatiivsel viisil meie sotsiaalset kapitali - kui palju teised meid usaldavad ning meist lugu peavad.

Sotsiaalse vahendamise kolm tüüpi

Oma uuringus selgitab Halevy, et sotsiaalset vahendamist võib vaadelda selle põhjal, kuidas see muudab sidemeid teiste inimeste võrgustikes. Vahendajad võivad luua uusi suhteid või kahjustada olemasolevaid. Nad võivad muuta suhteid negatiivsetest positiivseteks ja vastupidi. Et teada, kuidas sa mõjutad teiste inimeste sotsiaalseid võrgustikke, tuleks võrrelda nende sidemeid enne ja pärast seda, kui sekkusid nende isiklikku või professionaalsesse ellu.

Seotud lood:

Võib välja tuua kolm tüüpi sotsiaalseid vahendajaid: vahemehed, lepitajad ja lahutajad.

Halevy ütleb, et vahemehed on "koostöö katalüsaatorid" - nad loovad sildu, aidates inimesi enda ümber ehitada positiivseid ühendusi teistega. Vahemehed loovad uusi suhteid läbi kokku viimiste, soovituste või tegevuste, mis ühendab inimesi positiivselt.

Lepitajad aitavad teistel parandada katkisi suhteid. Nad on näiteks abivalmid kolleegid, kes püüavad leida lepitust, kui teised vaidlevad või tülitsevad. Nad otsivad kompromisse ja lahendusi konfliktidele, püüdes taastada usaldust ja koostööd kui vähegi võimalik. Kui vahemehed loovad uusi suhteid, siis lepitajad muudavad konkurentsi koostööks.

Lahutajad on kahjulikud vahendajad. Nad on strateegid, kes otsivad võimalusi vastuolude ja konfliktide tekitamiseks. Lahutajad võivad kasutada pahatahtlikke kuulujutte või teisi viise, et luua ühtsusesse mõra ning tekitada hõõrdumisi ja tülisid. Kui vahemehed loovad ja lepitajad parandavad suhteid, siis lahutajad õõnestavad ja lõpetavad neid.

Kuidas aru saada, millise vahendajaga on tegu?

Olles välja töötanud raamistiku, kuidas erinevate vahendajate orientatsiooni kirjeldada, püüdis Halevy järgmisena uurida, kuidas inimeste kalduvus käituda kas vahemehe, lepitaja või lahutajana mõjutab nende endi sotsiaalset kapitali.

Selleks viis ta koos kolleegidega läbi kuuest uuringust koosneva seeria, millega töötati välja ja valideeriti mõõdik, kuidas aru saada, kas käitume vahemehe, lepitaja või lahutajana.

Uuringud leidsid, et osad inimesed käituvad kõiki kolme tüüpi kasutades rohkem kui teised. "Inimesed, kes vastasid, et nad sageli käituvad kui vahemehed, tutvustades ja ühendades inimesi, vastasid ka, et nad kipuvad üsna tihti käituma kui lepitajad," kirjeldab Halevy. Teadlased tõlgendasid neid tulemusi nii, et need inimesed, kes soovivad sotsiaalset mõju, kalduvad kasutama ka erinevaid sotsiaalse vahenduse viise, erinevalt nendest, kes sotsiaalset mõju ei soovi.

Uuring näitas ka, et inimeste isiksusetüübil ja väärtustel oli seos sellega, kuidas nad teiste võrgustikke mõjutasid. Ekstraverdid käituvad sagedamini vahemeestena. Inimesed, kes väärtustavad kõrget moraali, kalduvad olema lepitajad ning need, kes soovivad võimu ükskõik mis vahenditega, käituvad sagedamini lahutajatena.

Vahendamise sotsiaalne mõju meile

Teadlased leidsid, et inimeste kalduvused käituda kas vahemeeste, lepitajate või lahutajatena võimaldavad prognoosida, kui palju teised neid usaldavad, omistavad neile staatust või näevad neid kui domineerivaid ja võimu ihaldavaid inimesi.

Loe veel

Kuigi vahemeestele omistatakse sageli paremat staatust, ei too nende pingutused teisi ühendada tavaliselt kaasa suuremat usaldust nende vastu.

Lepitajad teenivad välja usalduse ja austuse oma kolleegidelt. Huvitav on, et kuigi lepitajad tegutsevad aktiivselt sotsiaalse mõjutajana, ei pea teised inimesed neid domineerivaks.

Lahutajaid aga peetakse ebausaldusväärseks ja väga domineerivaks.

"Me leidsime, et vahemehed ja lepitajad saavad oma panusele väärilise tasu. Nende abivalmidus saab positiivselt hinnatud," ütleb Halevy. "Koostöö katalüsaatorid, kes on olulised igas organisatsioonis, saavad positiivset peegeldust oma sotsiaalsele mõjule."

Lahutajate jaoks on tulemus märksa kehvem.

"Domineerivad bossid, kontori kuulujutud ja mõra löövad kolleegid võivad tunduda tugevate isiksustena, kes avaldavad tugevat mõju," märgib Halevy. "Aga meie uuringud näitavad ka, et neid nähakse kui ebausaldusväärseid, vähem lugupeetud ja madalama staatusega inimesi. Nende tegevus kahjustab teiste sidemeid võrgustikes ning see rikub ja õõnestab nende endi sotsiaalset kapitali."

Parim sotsiaalne vahendus

Halevy meelest on eriti põnev see, et kui eelmine uuring näitas, et inimestele sageli ei meeldi võrgustumine - see tähendab teistega kunstlikult sidemeid luua, siis vahemeestena tegutsemine kaotab selle probleemi, sest nii saavad nad olla samaaegselt abivalmid ja eesmärgipärased. Kui sa tutvustad või soovitad kedagi tööle, siis oled abivalmis teiste vastu, aga ühtlasi näitad selgelt enda sidemeid, mõju ja heatahtlikkust.

Kokkuvõtvalt on sõnum see, et abivalmis sotsiaalne vahendus on võit-võit-võit olukord. Vahendaja saab kasu sellest, et teda nähakse heatahtliku ja mõjukana ning teised osapooled, keda vahendaja kokku viib, saavad kasu uutest koostöösidemetest.