Kuidas saada töötajaid lennukaid ideid genereerima? Selleks ei pea sugugi olema hipster-idufirma
Kujutage ette filmilikku stseeni, kus laual on tühi valge paber, laua kõrval korv frustratsioonis kokku kortsutatud paberikuhjaga - sellisest lähtekohast on üpriski keeruline häid ideid välja töötada. Tihti aga just nõnda uute lahenduste genereerimisele lähenetakse. Seepärast suhtuvad paljud terminisse „ajurünnak" teatava tervemõistusliku umbusuga.
Uued toimivad lahendused ei tekigi päris tühjast koha pealt. Olulist rolli mängib inimeste senine kogemus ja teema kohta tehtud eeltöö. Mis aga kõige olulisem - probleemi defineerimine. Paljud maailmakuulsad ettevõtted või tänased startup'id on saanud alguse sellest, et algatajal endal on olnud murekoht, millele ta mujalt paremat lahendust ei leia kui ise ära tehes. Aga isegi see ei pruugi alati tulemusi anda, kui juhtud olema ainuke, kel on vastav probleem.
Kriitiline on üheskoos kokku leppida, mis on see mure, millele lahendust otsitakse või kes on see vaenlane, kelle vastu sõtta asutakse. Ilma selleta võib leida filigraanseid lahendusi probleemile, mis eksisteerib vaid paberil.
Kaasa võimalikult erineva taustaga inimesi
Selleks, et mõttetalgu-keskkond oleks mitmekesine ja häid „päid" piisavalt, tasub uute ideede väljatöötamisse kaasata erineva taustaga inimesi. Loovus ei ole sisse kirjutatud kellegi ametinimetusse ja uued maailma muutvad mõtted ei teki vaid ettevõtte arendusosakonnast või juhatuse laua taga. Pigem on oluline suhtumine - kas oled inimene, kes püüab leida igale probleemile lahenduse või see, kes otsib iga lahenduse juures probleeme. Nii võib näiteks igapäevaselt tehniliste rikete lahendamisega tegelev kolleeg või
võrguarendusspetsialist näha kliendi frustratsiooni hoopis teise nurga alt kui müügitiim ja muuta vaate lahendatavale probleemile seetõttu palju mitmetahulisemaks.
Pühenda mõttetööks aega
Tihti jäävad ideed lõpuni läbi arutamata ja poolpiduseks, sest tiimil on koosolekukalendris ees järgmised lahingud. Selleks, et saaks 100% teemale pühenduda, on hea korraldada idee-häkaton, mille puhul on kõik osaleda soovivad töötajad üheskoos ning tegelevad ainult ideega. Kõik e-kirjad ja igapäevatoimetused pannakse selleks ajaks pausile. Idufirmade maailmas on selline lähenemine väga levinud, kuid võte töötab hästi ka ükskõik millise teise ettevõtte sees, kes on avatud ja uuendusliku mõtteviisiga. Elisa on näiteks viimasel neljal-viiel aastal startup'ilikus vaimus uusi tooteid ja teenuseid otsinud Idee Garage'i nime all. Ettevõtmine on välja kasvanud paljudele tuttavast Garage48 algatusest. Kui kellelgi võib nüüd tekkida silme ette küsimärk, kuidas üks suurettevõte sellist asja teeb, siis tegelikult on see täiesti võimalik. Ei, selleks ei pea olema paari inimesega alustav hipster-startup, vaid seda saab edukalt teha ka 1000-pealises organisatsioonis. Eelduseks on vaid see, et töötajad on ettevõtmisest piisavalt vaimustunud ja neile on antud võimalus oma aega planeerida nii, et nad saaksid huvi korral osaleda.
Muuda tiimitööga idee kuulikindlamaks
Taolisel koosmõtlemisel on palju eeliseid. Tiimivaade aitab ideeidu erinevate vaatenurkade pealt analüüsida, pulkadeks lahti võtta ja siis uuesti kokku panna. See vähendab ka n-ö lapsevanema efekti, mille puhul arvatakse tihtilugu ekslikult, et enda sünnitis on vigadeta ja ideaalne. Teiseks aitab see ka mõttealgatajal oma peas lahendust paremini formuleerida - peab ju oma ideed sõnastama, esitlema ja maha müüma nii, et ka teised sellest aru saaksid.
Mine tänavale või kliendi juurde testima
Selleks, et mõista, kas ideest saab asja, on hädavajalik saada kriitilist tagasisidet. Seega peaks lisaks tiimile ideed valideerima ka võimalike sihtrühma esindajate peal. Olgu selleks siis olemasolev klient, inimene bussipeatusest või hoopis keegi kolmas. Oluline on teada saada, kas tiim on võimaliku huvigrupi vajadused üldse õigesti defineerinud ja kas teoreetiline sihtrühm on ka tegelik sihtrühm. Näiteks kui tegemist on mõne uue potentsiaalse toote või teenusega, ei ole kontrollküsimus siin "kas meeldib/ei meeldi", sest inimesed on üldiselt viisakad ja ikka tahetakse teiste tublisid mõtteid tunnustada. Tõhusama tagasiside annab meetod, millega antud lahendust juba kliendile müüakse. See paneb inimese mõtlemise teisiti tööle, sest kliendi jaoks on tegemist juba ostuolukorraga. Sellises tagasiside on oluliselt kriitilisem, aga ka tegelikult tõesem.
Sea realistlikud ootused
Paratamatult ei jõua kõik ideed turule. Reaalsus on see, et näiteks ideekorje käigus kogutud 40 lahendusest läheb käiku vaid kaks kuni kolm, tihemini ainult üks. Maailmas tekib iga päev miljoneid uusi ideealgeid, kuid levinud on, et leheveergudelt loeme vaid üksikutest. Seega, kui tegu on mõtete kogumise protsessiga, tuleb asjasse pühendunutega rääkida algusest peale avatud kaartidega, tekitamata liigseid ootusi. Samuti tuleb seda teha ka pärast mõtete valideerimist - selgitada, miks mingi idee käiku ei läinud või mis sellest edasi saab. Mõne idee jaoks ei pruugi täna veel turg valmis olla, ent see ei tähenda, et seda aasta või paari pärast uuesti päevakorda võtta ei saaks. Ajastus on alati oluline.
Katseta!
Ideeloomes ei ole õigeid ega valesid vastuseid ja keegi ei tea ju tegelikult alguses, kas mõttevälgatusest üldse asja saab. See aga ei peaks panema kedagi katsetamisest loobuma. Samamoodi ei tohiks olema pärssivaks teguriks ülemäärane hirm vigade tegemise ees. Nii võivad lennukad ideed lihtsalt sündimata jääda. Seega katseta, küsi tagasisidet, ebaõnnestu, muuda ja katseta uuesti. Ja nii kasvõi sada korda.
