Lisaks akadeemilisele maailmale rakendab ta psühholoogiast ja käitumisteadustest tulenevaid teadmisi ka oma töödisainiga tegelevas ettevõttes VIVIC.
Anderoga tuleb juttu sellest, mida tänapäeva psühholoogial on öelda juhtidele inimeste eestvedamise kontekstis. Käsitleme selliseid nähtusi nagu hooseisund, kümne tuhande tunni reegel, õhin ja hasart, tegevuse mõtestatus ja mängulisus, eduelamused ja motivatsioon, unistamine ja eesmärgistamine jne.

“Motivatsioonipsühholoogia üks põhiteemasid on see, et meie motivatsiooniline süsteem räägib kahes keeles: ühelt poolt on meil soov saada head ja teisalt soov vältida halba. Need on sellised primitiivid või alged, millest enam väiksemaks on motivatsiooni raske taandada," räägib Uusberg.

Oluline on tema sõnul teadvustada, et inimesed ise erinevad selle poolest, kumb alge neil tugevam on. "Me võime öelda, et on inimesed, kes on üldiselt sellised päikeselised ja neid sageli iseloomustab see, et nende aparaadis on juba sättumus, et nad märkavad võimalusi, midagi head saada ja ise midagi paremini teha; seda kõike varmamalt kui riske ja ohte vältida," räägib Uusberg.

"Ja siis on teised inimesed, kellel see aparaat töötab natuke teistmoodi – nad kipuvad pigem keskenduma ohtudele ja võimalikele riskidele ning nende vältimisele," räägib Uusberg. Niiet selles vaates on inimesed erinevad; samamoodi on ka juhtimiskultuurid ja -praktikad erinevad, mida organisatsioonides defineerivatki eelkõige siis juhid oma käitumisega.

Need kaks erinevat lähenemist – ühelt poolt keskendumine parima saavutamisele ja hea saamisele ning teiselt poolt halva ja vigade vältimisele – õpetavad aga ka inimesi toimetama erineval moel.

Võiks öelda, et need kaks motivatsioonilist alget toidavad eri värviga emotsioone. Olenemata, kas sul õnnestub saavutada midagi head või vältida halba, siis mõlemal juhul tabab sind küll positiivne seisund, aga nendel positiivsetel seisunditel on väga erinevad värvid.

"Kui sa saavutad midagi head, siis sa tõesti tunned sellist rahulolu, võib-olla isegi uhkust; aga kui sul õnnestub vältida midagi ebameeldivat või halba, siis see prototüüpne emotsioon, mis sinus tekkima peaks, on pigem kergendus," räägib Uusberg.

Need mõlemad on küll positiivsed emotsioonid, kuid nende mõju järgmistele katsetele või edasisele toimetamisele on Uusbergi sõnul erinev.

"Kui su eesmärk on vältida vigu, siis reeglina tuleb sättida selline eesmärk, mille puhul sul tõenäosus hakkama saada on piisavalt kõrge. See võib omakorda tähendada, et sa ei pane ennast piisavalt proovile ja ei võta ette väljakutseid, mille puhul on võimalus läbi kukkuda. Sa oled pigem nö kaitseseisundis, mistõttu see võib hakata piirama sinu initsiatiivi, julgust ja loovust," räägib Uusberg.

Lisades siiski, et talle tundub, et pigem inimesed ei lähe läbi elu selleks, et otsida nö kergenduskogemusi.