KUULA | Merle Tambur: töökiusamine on peegeldus juhtimiskultuurist

 (11)
KUULA | Merle Tambur: töökiusamine on peegeldus juhtimiskultuurist
Merle Tambur ja Veiko Valkiainen.

“Juhi puhul, kes ise käitub oma meeskonna suhtes agressiivselt, kiuslikult või vaenulikult, võime hakata otsima põhjendusi tema juhtimisstiilile tema isiksuse seadmuses, seda vahest kuni sinnamaani välja, et leiame temas sotsiopaadi tunnuseid. Kuid me ei tohiks sellega kindlasti neilt ära võtta vastutust, mis neil juhtidena meeskonna ees lasub," tõdeb lektor, koolitaja ja personaliuuringute teostaja Merle Tambur intervjuus Veiko Valkiainenile.

Merle Tamburi doktoritöö teemaks Tartu Ülikoolis oli “Töökiusamine Eesti organisatsioonides: levik ja põhjused”. Merle toetab juhte ning aitab meeskonnas luua positiivset ja usalduslikku töökultuuri; tema võtmeteemaks on töökiusamisega toimetulek ja selle ennetamine, samuti tööstress ja konfliktide lahendamine tööl. Merlega räägimegi, mis nähtus see töökiusamine siis on, millised on juhtimise ja töökiusamise ristumiskohad ning mis rolli juhid.

Oma meeskonna suhtes agressiivselt, kiuslikult või vaenulikult käitumine on Tamburi sõnul ikkagi juhtimisstiili ja võimu kuritarvitamise küsimus.

Seda kõike saab ja peab juht endale teadvustama ning vajadusel tegema korrektuure oma käitumises. "Kui sa oled juht, siis sinu mõju meeskonnale ja organisatsioonile laiemalt on väga suur ning seda on võimalik juhtimiskompetentside arendamise kaudu kindlasti suunata. Juhid peavad endal kogu aeg meeles hoidma, et nemad annavad oma käitumisega kõigile teistele tiimis eeskuju, " räägib Tambur.

Seotud lood:

"Ja kui seal meeskonnas on midagi halvasti, siis ma ütleks, et esmalt tuleb juhil vaadata peeglisse," üteb ta.

"Kui on midagi hästi, siis tuleks vaadata meeskonna poole ja kui on midagi halvasti, siis pigem iseendale poole. Suhtumine võiks juhil just selline olla," räägib Tambur.

"Ja kui on tegemist näiteks sellise agressiivse juhtimisstiiliga, siis sellega annab juht ju eeskuju, kuidas meil siin asju aetakse. Ta võib-olla karjub inimeste peale – nö käsib-poob-laseb –, millega ta näitab, et probleeme lahendamegi siin sellisel agressiivsel moel," tõdeb ta.

Juht peaks sellisel juhul oma juhtimisstiili ikka üle vaatama, kas ta on kuskil omadega läinud äärmustesse. Ja kas juht üldse ise oskab oma emotsioone juhtida, kuidas ta ise oma tunnetega toime tuleb? Just nimelt eelkõige siis negatiivsete tunnetega.

"Kõige esimene soovitus on mul ikkagi, et juht vaataks alustuseks iseenda sisse. Juhid peavad ise oma mõju ülejäänud tiimile teadvustama ja vajadusel siis oma tegevuskäekirja ümber vaatama. Vastasel korral võivad nad sellest aru hakata saama alles valusate kogemuste kaudu,” räägib Tambur.