Klaas- ja alumiiniumfassaade tootva ettevõtte AS Windoor omanik Mailis Lintlom astub sel nädalal üles sümpoosionil "Naised igast ilmakaarest", et rääkida ettevõtluse erinevatest tahkudest. Üks on aga tema sõnul kindel – ettevõtjana igavust tundma ei pea. Pigem annab see valmidust võtta ette veelgi enam ja nii on ka Mailis ettevõtte kõrvalt koordineerinud mitmeid Euroopa Liidu programme ja juhtinud Eesti üleriiklikke projekte.

Olete ettevõtte Windoor omanik alates 1996. aastast. Kuidas on Windoori jaoks ettevõtluskeskkond selle ajaga muutunud?

Ehitussektoris, kus Windoor tegutseb, on ettevõtluskeskkond muutunud väga ulatuslikult - regulatsioon on kasvanud ja standardid karmistunud. Suurim muutus toimus siiski Eesti liitumisel Euroopa Liiduga, mis avas meie jaoks ühisturu.

Järjest keerulisematesse projektidesse sisenedes on meie ootused oma töötajatele samuti kasvanud ning meeskond peab olema suuteline hakkama saama tegevusruumis, mis oma olemuselt on muutunud üha rahvusvahelisemaks.

Küll aga on kummaline, et 20 aasta jooksul pole muutunud ajast-arust seisukohad, et justkui kogu arendustegevus tuleb Saksamaalt. Võib-olla äärmisel juhul Jaapanist ja USA-st või disain Itaaliast. Need stereotüübid ja usalduse vähesus tootearendusega tegelevate Eesti ettevõtete vastu juhivad (väär)otsuste tegemist. Häiriv on see, et Eesti-sisese tunnustuse saamiseks peab keegi väljapoolt Eestit sind valideerima.

Kuidas olete aga ise nende aastate jooksul muutunud ja millised isikuomadusi olete endas arendanud?

Kõige rohkem on tulnud õppida kannatlikkust ja läbirääkimisoskuseid. Samuti enesekontrolli, sest olen loomult väga kärsitu. Olen rohkem avatud kompromissidele ja teiste ärakuulamisele.

Kas ja mil määral erineb Eestis täna suhtumine naisettevõtjatesse (võrreldes 1990ndatega)?

Ma ei ole ise kohanud äripartnerite poolset märkimisväärselt erinevat suhtumist endasse kui ettevõtjasse. Küll aga on 90ndatega võrreldes muutunud ühiskonna suhtumine ettevõtlusesse häirivalt negatiivseks. Aastatepikkune meedia- ja kohati poliitikute poolne ettevõtjate ja ettevõtluse halvustamine on jätnud püsiva jälje, mis väljendub muuhulgas noorte madalas huvis tegeleda ettevõtlusega.

Meie argipäev ei taga püsivalt käibe- ja kasumikasvu. Tagasilöögid ja volatiilsus on selle loomulik osa ja ettevõtjaid ei ole mõistlik hukka mõista kasumi või kahjumi pärast. Ettevõtjatena anname tööd, loome lisandväärtust, maksame makse ja oleme valmis kandma kohustust ja vastutust. See on asi, mis kohati ununeb.

Kuivõrd keeruline on naistel tänapäeval Eesti ärimaastikul ennast kehtestada?

See ei erine enda kehtestamisest teaduses või poliitikas. Meil on toimunud suur positiivne muutus üleüldises suhtumises naistesse kui tippjuhtidesse. See annab võimaluse enamatel naistel oma valdkonnas silma paista.

Kuidas saaksid edukad naised üle maailma motiveerida ka teisi naisi oma potentsiaali rakendama?

Seda saab teha läbi koolituste ja julgustuse. Alustama peab kodust ja lastest ehk siis ettevõtlusega tegelemise soov, vajadus ja oskused kasvavad peres antud hinnangutele ja ellusuhtumisele toetudes.

Seejuures peavad naised koos vastu seisma topeltstandarditele ja lõpetama liigse enesekriitika. Edukaid naisi iseloomustab julgus teistest eristuda ning seda julgust peame süstima ka teistesse. Endas kaheldes jääb tegemata see oluline esimene samm, rääkimata sellest, et alustataks pikemat teekonda ettevõtluses.

Astute 15. märtsil koos paljude naistippjuhtide- ja ettevõtjatega üles sümpoosionil "Naised igast ilmakaarest" Millest räägite ja kuidas see võiks julgustada teisi naisi ettevõtlusega tegelema?

Püüan anda sissevaate naisjuhi rolli enda ettevõtjakogemuse näitel. Sellest, kas minu kogemus julgustab või hirmutab, peab osalejate käest küsima. Loodan, et see annab reaalse, ilustamata pildi argipäevast ja väljakutsetest. Üks on aga kindel - ettevõtjana igavust tundma ei pea.