Ühest eduvõtit hea töö ja karjääritippu ei ole. Küll aga on mitu (minu enda läbiproovitud) soovitust, mida järgides saab oma karjääri ise mõjutada. Üks läbiv mõte minu jaoks on kindlasti see, et me peaksime palju rohkem julgeda küsida küsimusi - see aitab tegevusi analüüsida, areneda ja edasi liikuda.

Küsi endalt, mida sa tegelikult soovid

Enne IT-le käe andmist õppisin juurat ja ka töötasin aastakese õigusvaldkonnas. Siiski tundsin ühel hetkel, et see ei ole see. Sain aru, et pean edasi liikuma. Olen seda meelt, et ei ole pikka perspektiivi, kui sa ei suuda midagi teha kirega. Sain aru, et see töö ei arenda mind kuidagi edasi, pigem liigun tagasisuunas. Julgesin ühel hetkel endalt küsida, kas see on see, mida tahan teha ja jõudsin arusaamale, et ei ole. Tegin kannapöörde ja maandusin tehnoloogiamaailmas.

Võti on suhtumises

Teine soovitus on näha rohkem võimalusi, öelda vähem ei. Kui inimestega suhelda, siis kuuleb tihti seda, kuidas ei saa, selle asemel, et mõelda hoopis, kuidas saaks. Ilmselt lööb siin välja meie eestlaslik olemus vaikselt kannatada ehk läheb paremaks. Kõik teavad, aga tunnistada ei taha - ega ikka ei lähe, kui ise ei tee.

Või kui töökuulutuses on nõutud kolm aastat erialast kogemust, siis jäetakse tihti kandideerimata, kuna tundub, et tee ihaldatud ametipositsioonile on ainult üks - sul PEAB olema vähemalt kolm aastat kogemust. Kui paljudel alles karjääri alustavatel noortel seda on? Ilmselt mitte paljudel. Pealegi võib üks inimene olla õppinud kahe aastaga tunduvalt rohkem kui mõni teine viiega. Ja kui IT-s on kogemust praktilise töö kaudu veel üsnagi lihtne kogemust hinnata, siis kuidas hinnata seda näiteks õmblejal?

Seega usun, et tänapäeval on kõik kinni suhtumises. Kui sul on paigas väärtused ja tööintervjuul õige suhtumine, aga paari asemel hoopis aasta kogemust, võib see kaalukausil saada hoopis kandvamaks kui laiad erialased teadmised. Tihti saavutab õige suhtumisega palju paremad tulemused ja palju kiiremini.

Praktikal pea ees vette ja ettevõtte juhtkonna ette

Üks võimalus karjäärile hoogu juurde anda on leida praktika. Siin ei tohiks ka karta vanust. Oled sa 20 või 35, usun, et tänapäeval võib ja peabki end kogu aeg arendama. Suurim viga, mida praktikale minnes teha, on seda vaid linnukese pärast teha, saada töökogemuse reale üks rida juurde. Kindlasti ei ole mõtet valida praktikat, kus vaid kohvi keeta või dokumente ühest virnast teise tõsta (kui see just tõesti konkreetsesse töösse ei puutu).

Kui ise 2018. aasta alguses Elisasse start-up scouter'i praktikale asusin, sain üsna pea aru, et see on kõike muud kui kohvi keetmine. Kaheksa kuud korralikku uudset töökogemust, uusi eneseväljendusoskusi ja iga päeva millegi uue õppimist. Pead paratamatult õppima end leidma uusi külgi ja oskama end väljendada, kui sul näiteks 15 minutit aega teha idufirmale põhjalikult selgeks, kes sa oled ja miks võiksid nad sinuga (ettevõttega) koostööd teha. Lisab ka kaalu ja kindlust, et sinu panus on oluline, kui istud tööandja juhtkonnaga ühe laua taga andes ülevaadet tulemustest ja nad tõesti kuulavad ja tunnevad huvi. Sa saad näha tõesti ka ettevõtte siseelu ja päris töö tegemist ning su peamiseks kontaktiks pole vaid praktika juhendaja. Kui ise praktikat tõsiselt võtad, on ka hulga lihtsam silma jääda ja see võib ka avada uusi uksi järgmistele töökohtadele.

Õpi midagi uut, iga päev

Minu põhimõte on, et tahan iga päev midagi uut omandada. Mu ambitsioon ei ole saada - ma arvan, et ei peagi - kohe ja kiirelt juhiks, vaid soovin end pidevalt arendada ja samm-sammult karjääris edasi liikuda. Töö ise arendabki kõige rohkem, kui töökeskkond on õppimist ja arengut soosiv ning tööandja toetav. Enesetäiendamiseks on väga palju võimalusi. Kindlasti tasub uurida tööandjalt, millised on koolitusvõimalused. Aga klassikaliste koolituste asemel leiab ka miljoneid erinevaid võimalusi internetiavarustest. Näiteks IT-s võib olla kodumaal häid koolitusi leida raske, mistõttu tasub vaadata ringi näiteks keskkondades nagu Codeacademy või Udemy. Viimasest leiab taskukohaselt ja laia valiku mistahes valdkonna koolitusi.

Ja julge küsida küsimusi

Ja veel kord, olen veendunud, et arendada, peab seda esiteks ise tahtma ja oskama küsimusi küsida. Julgustan selles kõiki. Me julgeme liiga vähe küsida (või ka vastata). Ilmselt seetõttu, et ei jääks muljet, nagu me oleks rumalad või ei teaks midagi. Tegelikult ei vaata keegi viltu või ütle halvasti, kui küsid ja tahad saada targemaks. Pigem hinnatakse just seda, et soovid seeläbi edasi areneda. Ka endale võiks rohkem kriitilisi küsimusi esitada. Mida rohkem on meil on ühiskonnas tervikuna rohkem avatud suhtlust ja dialoogi, seda parem.