Koolitaja Kaido Pajumaa kinnitab, et viimase paari aasta baasil saab öelda, et on selgelt tunda, kuidas nii kirjandus kui ka juhid praktikas suunavad üha enam oma energiat manageerimise kõrval ka eestvedamisele.

„Positiivne on näha, et ka riigiasutustest ja ministeeriumitest tuntakse üha rohkem huvi tunnustava juhtimise vastu, kuna tuntakse, et vähese eestvedamise tõttu ei ole töötajate pühendumus ning motivatsioon piisavalt kõrge," ütleb ta.

Juhtimiskoolitaja ning coach Raimo Ülavere tõdeb, et ei julge Eesti üldise juhtimiskvaliteedi osas suuri üldistusi teha, kuid juhtidega suheldes on tal silma jäänud kolm asja.

Nii on kohati üleelusuurused karismaatilised juhid Ülavere sõnul asendumas töötegijatega, kes on teinud valiku targana välja paistmise asemel tulemuslikkuse kasuks. Paljude nende juhtide nimesid laiem avalikkus ei tea, sest neil pole isiklikku ambitsiooni püünele ronida, ent neid hinnatakse seda enam nende organisatsioonide sees, oma inimeste poolt.

Naised kerkivad üha rohkem esile

Naised on Ülavere kinnitusel heade juhtidena üha enam tüüri juurde saamas. Ja põhjus on lihtne - ehkki veel pikk maa on minna, oleme üha paremini õppinud eristama enesekindlust kompetentsusest. „Ülemäärane väline enesekindlus on see, mida meestel jagub rohkem ja mis on siiani küll aidanud ametisse saada, ent mis kohe pärast seda asub tulemuslikkusele vastu töötama. Naiste parem sisemine kindlus aitab juhina sageli teha paremat tulemust," tõdeb Ülavere.

Halba juhtimist kohtab üha vähem

Radikaalselt halba juhtimist kohtab Ülavere sõnul üha vähem. Milline näeb välja halb juhtimine? Selleks piisab Ülavere sõnul pilgu viskamisest praeguste riigijuhtide tegevuste poole. „Ent õnneks tundub, et muudes kohtades jääb sellist enesekeskset, tühikäigul sebimist üha vähemaks. Põhjus on ka lihtne - see on lihtsalt pehmelt öeldes vähetulemuslik ja sellel ei lasta kaua kesta," tõdeb ta.