Naistel muutub sobivate meeste leidmine üha raskemaks

 (88)
Ülikoolilõpetajad.
Ülikoolilõpetajad.Foto: Scanpix/ TIMOTHY A. CLARY, AFP

Naiste ja meeste vaheline hariduslik ebavõrdsus muutub iga aastaga üha suuremaks. See võib olla hea uudis sissetulekute ning tööalase võrdsuse osas, kuid kätkeb endas olulisi sotsiaalseid probleeme põlvkondade meeste ning naisite jaoks, kirjutab Briti kirjanik ja kolumnist Gerard Baker mainekas majanduslehes The Wall Street Journal.

USA haridusministeeriumi andmetel olid 57% 2018. aastal bakalaureuse kraadiga lõpetajatest naised. Magistriõpingutes olid käärid veelgi suuremad: lõpetajatest olid 59% naised. Selline sooline ebavõrdsus on valitsenud juba 1981. aastast, mil lõpetajate seas oli esmakordselt naisi rohkem kui mehi ning sellest asjast on lõhe igal aastal suurenenud. Ministeeriumi prognooside kohaselt on 2027. aastal 60% bakalaureuseõpingute lõpetajatest naised.
Majandusliku õigluse ning võrdsuse vaates on toimuv kindlasti progress. Naistele valimisõiguse järel on see üks selgemaid tõendeid soolise võrdõiguslikkuse arengust ning muutusest. Kui haridus on eluaegse potentsiaalse sissetuleku alustala, võib arvata, et tasapisi väheneb ka sooline palgalõhe.
Autor märgib, et samal ajal kui majanduslikud tagajärjed on näsite kõrgemal haridustasemel positiivsed, tuleb siiski välja tuua ka mõningad sotsiaalsed mõjud. Oluliselt laiemas sfääris ehk armastuses ja suhetes on üha kasvav hariduslik ebavõrdsus meeste ja naiste vahel probleem.

Seotud lood:

Hinnatakse, et iga 20-30 aastase kõrgharidusega mehe kohta on neli kõrgharidusega naist. Suurem osa uuringutest toob välja, et intellektuaalne võimekus ning saavutus on suhetes oluline külgetõmbetegur ning inimesed kalduvad valima sarnaste oskuste ning saavutuste tasemega partneri.

Kuid igal aastal väheneb kõrghariduse omandavate meeste arv võrreldes naistega. Loomuliult ei ole ülikool kogu elu ning paljud naised leiavad endale sobiva kaaslase, kes ei ole läbi teinud kolmeaastast pidude ning juhuslike loengukülastuste jada, kuid tõsiasi on, et üha suurem osa peabki seda edaspidi suhte sõlmimiseks tegema.

Kõrgharitud naiste ees seisab ka suurem probleem. Alati on eeldatud, et naised on vastassoo esindajate seast partneri välja selekteerimisel valivamad. Mehed on teada kurikuulsalt valimatud, naised seevastu rafineeritumad, keerukamad ning valivamad. Kui aga analüüsida kohtinguäppide andmeid, siis saame aimu, kui suur see vahe tegelikult on.

Kohtinguäpi Hinge looja Aviv Goldgeieri jagas andmeid, mida ta on korjanud kasutajate laikidest.
Kui me peame silmas atraktiivsust majandusliku vara mõttes, siis saame mõõta kui võrdselt või ebavõrdselt on see meeste ja naiste vahel jagunenud. Majandusteadlased kasutavad majandusliku ebavõrdsuse mõõtmiseks Gini koefitsienti. Mida lähemal on see näitaja nullile, seda võrdsemalt on rikkus jagunenud. Mida lähemal on näitaja 1-le, seda ebavõrdsem on jagunemine.

Kohtinguäri andmetest selgub, et Gini indeks on meestel 0,542- ebavõrdsus on kõrge. Väikesele osale meestest kuulub suurem osa atraktiivsusvaradest. Naiste seas on meeste silmade läbi vaadatuna atraktiivsus aga oluliselt võrdsemalt jagunenud- Gini indeks on 0,376. See annab tunnistust karmist tõsiasjast: naised peavad sobivaks oluliselt väiksemat osa meestest kui mehed naistest.

Teisisõnu: kui nad on ülikooli lõpetanud, on just naised need, kellel tuleb sobiva parteri otsingutel raskustega silmitsi seista.