Nartsissistlik juht – kas julge visionäär või valetaja, petja ja varastaja?

 (12)
Nartsissist.
Nartsissist.Foto: Scanpix, PantherMedia / Heidi Wittwer

Mitmeid hinnatud tippjuhte, näiteks Larry Ellisoni Oracle’st, Elon Muski Tesla’st ja Steve Jobsi Apple’st, on kirjeldatud kui nartsissiste. Selliste juhtide edu aluseks peetakse sageli julget visiooni, äärmist eneseusku ning otsustavust võita iga hinnaga.

Ebameeldivamad omadused, mis nartsissistliku isiksusetüübiga kaasnevad, nagu näiteks endale suuremate õiguste võtmine, vaenulikkus tema otsuste kahtluse alla seadmisel ning kalduvus manipuleerida, peetakse paratamatuteks kaasnähtuteks, kirjutab Tööheaolu.

Aga kahjude ignoreerimine, mida nartsissistlikud juhid võivad põhjustada, võib olla väga ohtlik, ütleb Stanfordi ülikooli professor Charles A. O' Reilly III. "Me näeme 10% edukaid nartsissiste ja nimetame neid visionäärideks, aga me ei näe neid 90%, kes totaalselt läbi kukkusid ja parandamatut kahju tekitasid. Me ei pööra tähelepanu sellele, kui ohtlikud need inimesed võivad olla," ütleb ta.

Oma hiljutises uuringus uuris O'Reilly koos kolleegidega nartsissistlike juhtidega kaasnevat organisatsioonikultuuri. Mitmete uuringutega näitavad nad, et sellised juhid kipuvad eelistama ning kujundama organisatsioonikultuuri, kus on vähem koostööd ning ausust ja nende alluvad käituvad tõenäoliselt samamoodi. Varasemad uuringud on näidanud, et nartsissistid pürgivad tõenäolisemalt juhtivatele positsioonidele ning nad tõenäolisemalt ka valetavad, petavad ja varastavad.

Seotud lood:

Milline on nartsissistlik tippjuht?

O'Reilly meeskonna läbiviidud esimeses uuringus oli üle 700 osaleja. Iga osaleja puhul hinnati ka tema nartsissismi taset (sageli seostatud üleolevuse, enesekesksuse ja empaatia puudumisega) ja juhtimisstiili. Teadlased leidsid, et nartsissistlikumad inimesed väärtustasid märgatavalt vähem ausust ja koostööd. Näiteks olid nad märksa vähem selliste seisukohtadega nõus nagu: "Ma kohtlen inimesi hoolivuse ja lugupidamisega", "Ma käitun oma sõnade järgi" ja "On oluline hoida harmooniat meeskonnas".

Uuringu autorid leidsid ka, et nartsissistlikumad inimesed toetasid meelsamini käitumisi, mis vähendasid koostööd ja ausust, näiteks olid valmis pigistama silma kinni eeskirjade rikkumise puhul organisatsioonis või edutama ebaeetilisemaid inimesi.

Kuna inimesed ei pruugi ennast objektiivselt hinnata, lasti teises uuringus 250 Berkley ülikooli MBA tudengil nimetada kolm endist kolleegi, kellel paluti konfidentsiaalselt tudengit hinnata tuginedes nartsissismi mõõdikutele. Selgus samuti, et tudengid, keda hinnati nartsissistlikumateks, soovisid kujundada organisatsioonikultuuri, milles on väiksem tähtsus koostööl ja aususel.

Viimases uuringus uuriti ligi 900 Stanfordi ja Berkley ülikooli vilistlast, kes töötasid 56 suures USA tehnoloogiaettevõttes. Vilistlased täitsid küsitluse, milles hindasid oma tippjuhi isiksusetüüpi ning organisatsiooni kultuuri. Jällegi olid uuringul samad tulemused.

Nartsissisti mõju

Paljud uuringud on näidanud, et ettevõtted, kus on vähem koostöökultuuri ja ausust, satuvad suurema tõenäosusega probleemidesse ning rikuvad seadust. Uuringud on näidanud ka seda, et nartsissistlikud juhid satuvad tõenäolisemalt pikkadesse kohtuvaidlustesse ja manipuleerivad tuludega.

Seetõttu kutsub O'Reilly nõukogusid üles tippjuhi värbamisel hoolikalt vahet tegema tõelistel visionääridel ja kahjulikel isiksusetüüpidel. See ei tähenda, et nõukogud peavad hakkama administreerima isiksuse teste. "Palju otsesem viis on mitte värvata kedagi, kui teil ei ole piisavalt palju infot eelmistelt alluvatelt selle kohta, kuidas juht nendega käitus. Kui inimene omastas teiste ideid, kohtles neid halvasti ja oli järelemõtlematu, siis need on kõik nartsissisti tunnused," soovitab O'Reilly.