OLULINE TEADA | Kas kolmeks kuuks palga kärpimine vähendab võimalikku hilisemat koondamisraha ja töötukassa hüvitist?
Töölepinguseaduse § 37 lubab tööandjal temast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu ühepoolselt langetada töötaja töökoormust ning ka töötasu kolmeks kuuks ilma töölepinguid muutmata. Ning tööandjad on seda praegu ka kasutanud.
Tööinspektsiooni nõustamisjurist Greete Kaar selgitas, et tööandjatel õigus ühepoolselt töötaja töötasu ja töökoormust kolmeks kuuks 12-kuulise perioodi jooksul vähendada, teatades töötajatele sellest ette vähemalt 14 kalendripäeva. Töötajal on sel ajal võimalik kaaluda, kas ta on sellega nõus või mitte. Kui töötaja keeldub, on kaitsemehhanismiks töölepingu ülesütlemine, millest tuleb tööandjale vähemalt viis tööpäeva ette teatada.
Sisuliselt tähendab see koondamise algatamist töötaja poolt.
Tööinspektsioonil puudub ülevaade, kui paljud töötajad on töölepingu palgalangetuse tõttu üles öelnud, kuid sellekohased pöördumised infotelefonis ning e-kirja teel on märgatavalt kasvanud, kinnitas Kaar.
Mis juhtub, kui inimene on palga langetamisega nõus ning kolme kuu pärast selgub, et tööandja palka tagasi tõsta ei saa? Sellisel juhul tuleb tööandjal juba muuta konkreetse töötaja töölepingut, kus sätestatakse uus palganumber. Töötaja ei pea aga sellega nõustuma. Ning sellisel juhul tuleb töötaja koondada. Aga kas sellisel juhul on ka koondamisraha väiksem, sest vahepeal oli ju palk juba kärbitud?
Hilisema koondamise puhul hüvitise arvestamisel langetatud palka arvesse ei võeta
Eksperdid selgitavad, et vahepealset palga vähendamist koondamishüvitiste puhul ei arvestata.
Siinjuures tuleb eristada kahte koondamishüvitist, ühte mida maksab tööandja ja teist, mida maksab töötukassa.
Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töösuhete poliitika juht Mariliis Proos selgitas, et tööandja peab koondamise korral maksma TLS § 100 lg 1 alusel töötajale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Keskmise palga arvutamiseks võetakse arvesse töötaja eelneva 6 kuu tasud.
„Tööandja koondamishüvitis ei tule madalam TLS § 37 kasutamise tõttu," kinnitas Proos. Talle tuleb arvestada keskmine töötasu, kuid määrus „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" ütleb: „Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest vähem etteteatamisel vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu ja töötasu nende tööpäevade ja töötasu võrra, millal töötaja töötasu vähendati „Töölepingu seaduse" § 37 alusel.".
„Seega ei lähe see aeg sisuliselt töötaja keskmise arvutamisel arvesse ning seetõttu töötaja tööandjalt saadav koondamishüvitis ei vähene," selgitas Proos.
Kui inimene on enne töösuhte lõpetamist selle tööandja juures vähemalt 5 aastat töötanud, on tal lisaks tööandja poolt makstavale hüvitisele õigus saada koondamishüvitist Eesti Töötukassalt.
Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Kadi Kanarbik selgitas, et töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses on õigus hüvitist saada töötajal, kes on tööandja juures töötanud 5-10-aastat. Kui töötamist on juba üle 10-aasta, makstakse koondamishüvitist töötaja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. „Hüvitise suuruse arvutamisel võetakse arvesse inimese viimase aasta tasud. Kuid töötukassa poolt keskmise töötasu arvutamisest jäetakse välja viimased kolm töötamise kuud. Seega eelduslikult ei peaks see töötukassa poolt maksava hüvitise suurust mõjutama," lausus Kanarbik.
Juriidilses keeles, täpsetele seadusepügalatele tuginedes selgitab arvutuskäiku põhjalikult tööinspektsiooni nõustamisjurist Greete Kaar:
Koondamishüvitis on töölepingu seaduse (edaspidi: TLS) § 100 lg 1 järgi töötaja ühe kuu keskmine töötasu. Keskmise töötasu arvestamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" (edaspidi: määrus).
Määrus § 3 lg 6 sätestab, et keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. Seega tuleb keskmise kuutasu leidmiseks teha kaks eraldi tehet: esmalt tuleb leida töötaja keskmine tööpäevatasu ja seejärel ühe kuu keskmine kalendaarsete tööpäevade arv.
Keskmise tööpäevatasu arvutamist reguleerib määruse § 3 lg 1, mis sätestab, et keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse määruse § 2 lg-s 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud (arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kuu töötasud või kui töötaja on töötanud vähem kui kuus kuud, töötasud, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud) ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19 alusel (nt töötaja oli ajutiselt töövõimetu või kasutas puhkust).
Määrus § 3 lg 2 lisab, et hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel (s.o koondamine) või sellest vähem etteteatamisel vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu ja töötasu nende tööpäevade ja töötasu võrra, millal töötaja töötasu vähendati TLS § 37 alusel.
"See tähendab, et kui tööandja arvutab koondamishüvitist, mille üks osa on keskmise tööpäevatasu arvutamine, peab tööandja jätma välja perioodi ja töötasud, mil töötaja töötasu oli TLS § 37 alusel vähendatud," kinnitas Kaar.
