Karjääri alustas Tammearu päästjana, hiljem on ta päästetöid juhtinud juba ise ning tegelenud selle planeerimisega nii Harjumaal kui ka üleriigiliselt. Päästeameti peadirektori ametit on ta pidanud nüüdseks juba üle viie aasta.

Olete Päästeametiga olnud seotud 26 aastat. Kas võib öelda, et Päästeamet on Teie jaoks olnud „unistuste tööandja", kus ennast teostada?

Loomulikult, sest muidu ei oleks ma siin. Ma usun, et ükski organisatsioon ei tohiks olla selline, kus inimesed töötavad vaid raha pärast. Nii on olnud Päästeametis töötamine minu missioon - Päästeamet tegeleb asjadega, mis on inimeste jaoks väga olulised ning mis lähevad neile korda. Kui tavaliselt näeb inimene vaid tänaval sõitvat päästeautot ja arvab, et see ongi Päästeameti peamine tegevus, siis tegelikult on meil viis erinevat tegevusvaldkonda: ennetus, ohutusjärelvalve, päästetöö, demineerimine ja hädaolukorraks valmisolek. Päästeametis on täna üle 2200 inimese ja siin on võimalik teostada end väga erinevatel viisidel, kuigi meie eesmärk on ikka üks - päästa elu, vara ja keskkonda.

Räägime heast tööandja mainest ja Päästeameti võidetud unistuste tööandja tiitlist. Millised tegevused on viinud täna selleni, et olete oma sihtrühmas väga hea mainega tööandja?

Oleme väga meelitatud, et saime sellise tunnustuse osaliseks. Usun, et eelkõige aitas selle tiitlini jõuda meie suhtumine „alati tuleb uskuda, et kõik on võimalik". Toon uskumisest ühe näite - kui kunagi hukkus aasta jooksul tules ligi 170 inimest, siis täna on hukkumiste arv alla 50. Samas arvati veel 10 aastat tagasi, et alla saja hukkunu aasta jooksul on võimatu eesmärk. Selline statistika on vaid üks näide uskumisest, mis Päästeametis on.

Et see realiseeruks, on väga oluline omada strateegilist vaadet ja arusaama, kuhu me läheme. Ja see peab olema selge kogu organisatsioonil. Strateegia peab toetama meie väärtuseid ja visiooni ning meie teed sinna. Kõik see peab kokku kõlama nii nagu dirigent häälestab kogu orkestri enne kontserti ühte häälde. Ääretult tähtis seejuures on inimeste kaasamine ja selgitamine. Kui tahad jõuda eesmärgini kiiresti, lähed üksi. Kui tahad jõuda kaugele, lähed alati koos. Selleks kõigeks pead aga ka juhina olema mentaalselt valmis. Näiteks mina olen lisaks sisekaitseakadeemiale lõpetanud veel Tallinna Tehnikaülikooli ja praegu õpin Tartu Ülikoolis ja käin erinevatel koolitustel. Olen isegi hakanud tegelema kestvusspordiga. Juht peab olema justkui vedur ja selleks peab õppima väga palju erinevaid asju. Tuleb käia ringi lahtiste silmadega, tuleb uskuda ja ise katsetada. Inimesed tuleb valida organisatsiooni selle järgi, kas tahetakse seda asja teha ning kas silm selle kõige juures särab.

Mainisite, et strateegia puhul on oluline töötajate kaasamine. 2016. aastal viisite koostöös Brandemiga läbi tööandja strateegia projekti, mis koosnes muuhulgas ka töötajate uuringust ning töötubadest. Millist kasu sellest tööandjana saite?

Ei ole mõtet teha ühtegi tegevust, kui ei kavatseta selle tulemusi kasutada. Brandemiga tehtud töötajate uuringust tulid välja väga selged juhtimisülesanded ja koostöös saime võtta kasutusele konkreetsed tööriistad tööandja brändingu jaoks. Töötajate värbamisel hakkasime inimestele pakkuma neid asju, mis praegustele töötajatele korda lähevad. Töötajate uuring toobki väga selgelt välja, mis on töötajate jaoks päriselt oluline ja mis mitte. Oma töötajaid pead sa kuulama ja oma töötajaid pead sa usaldama. Käin ka ise võimalikult palju oma inimeste juures ja küsin tagasisidet - lähengi komandosse, pommigruppi, ennetajate või ohutusjärelvalve inimeste juurde ja räägin nendega. Pole ju mõtet töötajate arvamust kuulata, kui sa ei kavatse sellega midagi teha. Iga tegevus peab toetama meie strateegilist suunda.

Loe täispikka intervjuud Brandemi blogist.