Eelmisel nädalal võttis Leedu parlament vastu tööseadustiku muudatuse, mis kohustab tööandjaid avaldama tööpakkumiste juures palgavahemiku. Ühtlasi sai seega Eestist ainus Balti riik, kus pakutava palga avalikustamine ei ole kohustuslik. Ärileht kirjutas sellest siin.

Heili sõnul on palga avaldamine töökuulutuses paljudel juhtudel kasulik nii tööandjale kui ka kandidaatidele ja töötajatele. Samas on ka väga palju juhtumeid, kus palganumbri avaldamine nii varases värbamise etapis ei ole vajalik, võimalik ega mõistlik.

Kui kohustada seaduse jõul tööandjat igal juhul töökuulutuses palganumbrit näitama, siis tekib Heili sõnul palju küsimusi. Kuidas defineerida töökuulutust? Töö reklaam ei piirdu enam ammu pelgalt tööportaalides kuulutamisega. Kas näiteks sotsiaalmeedias, televisioonis või Delfi bänneril tööpakkumise reklaam on töökuulutus või ei ole? Kas värbamiskampaania maandumisleht on töökuulutus? Juhul, kui viia läbi sihtotsingut, siis kuidas kontrollida, millal värbaja avaldab kandidaadile palganumbri, loetleb Heil tekkivaid küsimusi.

Läti, aga ka paljude teiste riikide näitel, kus tööpakkumises palga avaldamine on kohustuslik, avaldatakse palganumbrid temas sõnul peamiselt ainult tööportaalides. Muudes reklaamikanalites tööd reklaamides on võimalik sellest nõudest mööda minna. „Teine probleem, mis on ilmnenud, et avaldatakse palgavahemikud, kus palga minimaalne ja maksimaalne määr erinevad teineteisest sageli mitu korda ja ei anna kandidaadile ikkagi sisulist infot,” rääkis ta.

„Kõige tõhusam viis siin riigi poolt midagi ära teha, on teha mitte midagi. Palga ja ka teiste argumentide tööpakkumise kommunikatsioonis kasutamine või mittekasutamine peab olema tööandjate otsustada, nii nagu palgasoovi kirjapanek oma CV-sse on iga kandidaadi enda otsustada. Kuna enamikel juhtudel on palga avaldamine töökuulutuses tööandjale kasulik, siis suudab turg ennast siinkohal väga edukalt ise reguleerida,” kinnitas Heil.