Ta ei pääsenud üle ega ümber ka koondamislainest. „Meil oli peaaegu 8000 töötajat, kahjuks oleme ligi pooltest sunnitud loobuma. See on kogu protsessi ülekaalukalt valusaim osa, aga meil ei jää muud üle. Prioriteet on hoida merel toimetavaid inimesi. Samas tunnetame selget kohustust teenida väärt spetsialistid enda juurde tagasi, kui äri taastub," ütles Mürk-Dubout.

Samas kinnitas ta, et kõik nn kõrvalprojektid - näiteks Tallinna linnahalli uuendamine - on pandud ootele. „Meil on olnud palju suuri plaane. Aga praegu keskendume põhitegevusele. Muud mõtted oleme pannud riiulile oma aega ootama."

Tallinki juhatuse liige, kelle vastutusalas müük ja turundus, rõhutas laevafirma tegevusala mitmekesisust, nimetades seda hübriidäriks. Ta kirjeldas kriisieelset aega:

„Olime paljudes arvestustes maailmas esirinnas, näiteks laeva voodikohtade osas (24 328) absoluutne turuliider. Võib-olla üllatute, kui ma ütlen, et ainult veerand meie tulubaasist pärines piletimüügist. Enamus tuli cateringist ja laevamajutusest, samuti oluline osa cargost," selgitas Mürk-Dubout.

Elada tuleb lühiajalise äriplaani järgi

Kuni saabus märtsikuu algus, mille järel on turismi- ja transpordisektorist saanud Mürk-Dubout sõnul turbulentne lahinguväli.

„Pärast kutsumata koroonakülalise saabumist tuli nelja päeva jooksul kogu meie laevastiku tavapärane tegevus seisata. Enam polnud Euroopa Liidu ühtsust ega Schengeni vaba viisaruumi. Algas suurim rahuaegne päästeoperatsioon, mis puudutas nii reisijate kojutoomist kui terve ettevõtte tegevuse ümberkujundamist," meenutas ta pöördelisi päevi.

Mürk-Dubout kirjeldas Tallinki töötajate emotsionaalset valu („Meremehe suurim karistus on maal lõksus viibimine") ning näitas tühja sadama pilti märtsist 2019 ja laevadest kubisevat fotot märtsist 2020.

„Esimene pilt tundub igav, ent peegeldab õnne - laevad on merel. Teine tundub nii ilus - kõik jagasid seda sotsiaalmeedias -, aga tegelikult me nutsime. Äri seisis. Kriise on ennegi olnud, aga see oli äärmuslik," kirjeldas ta ja tõi toimunu näitlikustamiseks võrdluse: kui märtsis 2019 oli Tallinkil ligi 800 000 reisijat, siis märtsis 2020 umbes 30 000. Ehk teisisõnu: 98-protsendiline langus...

„Kõigile oli selge, et meie tööstusharu ootavad ees suured muutused. Kasutasime kriisiaega ümberstruktureerimiseks ja uute liinide avamiseks. Otsustasime, et me ei saa oodata, vaid peame tegutsema. Kui varem nõudis ühe liini käivitamine kolm-neli kuud, siis nüüd oleme samaks suutelised 24 tunni jooksul. See sai võimalikuks tänu kõigi osapoolte koostööle," rääkis Mürk-Dubout.

Ta lisas: „Kõik algas algusest. Kuidas serveerida ja pakendada toitu - me ei saanud ju enam lubada iseteenindust? Mida uut ja huvitavat pakkuda lastele, kui pallimerest ei saa olla juttugi? Millega asendada karaoke? Ja muidugi: milliseid tervishoiu regulatsioone täpselt järgida, kui seilad kahe riigi vahel?"

Kaks kuud hiljem töötas laevastik taas täisvõimsusel. Ajaloolised seitse liini asendusid täiesti uutega. „Keegi ei osanud oodata, et sõidame ühtäkki Helsingist Saaremaale, Stockholmist Visbysse, Turust Tallinnasse. Aga nii oli ja ainuüksi nende paari kuuga suutsime pool ärimahust taastada."

Täna ollakse aga uuesti olukorras, kus pool laevastikust seisab. Tallinki juhatuse liikme sõnul on oldud pidevas dialoogis erinevate riikide valitsusasutustega, ettevõtte sees otsitakse erinevaid mooduseid äri uuendamiseks.

„Vähendame olulisel määral töötajate hulka ja vaatame kriitilise pilguga üle kõikvõimalikud protsessid, tegelikult terve toimimismudeli," sõnas Mürk-Dubout. „Peame olema valmis väga lühiajaliste äriplaanide järgi elamiseks. Eelmüük on hüppeliselt vähenenud, sest keegi ei planeeri reise enam ette. Otsustatakse hommikul, kas minnakse lennuki või laevaga. Hoiame vabatahtlikult laevad pooltühjana, sest reisijad vajavad distantsi hoidmisest tulenevat turvatunnet."

Ta avaldas lootus, et Euroopa Liit pakub inimeste liikumisele paindlikud ja mõistetavad lahendused. Samuti ennustas Mürk-Dubout siseturismi kasvu, mainides Tallinki kruiisituristide Saaremaale viimist ja Stockholm - Höga Kusten liini avamist.

Kontaktivaba reisimine, raviteenused ja uued rakendused

Enne Tallinki siirdumist Tallinna lennujaama juhtinud Mürk-Dubout juhtis tähelepanu lennundussektoris kõlanud hinnangule, et mullusele tasemele ei jõuta enne 2024. aastat.

„Ma tõesti loodan, et Eesti ja terve meie piirkond ei muutu perifeeriaks. Elu ei tohi seiskuda. Loodetavasti tehakse targad otsused. Me ei tea täna, kas jääme ellu, kui laevad on pooltühjad. Ei tea ka lennufirmad," rääkis ta. „Aga vähemalt mina elan veendunud usus, et avatud majandus vajab laeva-, lennuki- ja rongiühendusi."

Mürk-Dubout manas ette slaidi kristallkuulidest ja lausus: „Meie tiimil ei piisa täna ühest kristallkuulist. Vajame neid palju. Väga palju." Ning jätkas: „Elame justkui teisel planeedil, aga lootus helgemast homsest ei sure iial. Mina küll usun, et kõik taastub. Kuigi, jah, kindlasti varasemast erineval moel. Oleme oma teenuseid muutusteks ette valmistamas."

Ta täpsustas, et Tallink ei saa enam tegutsema ainult klassikalises transpordi- ja kruiisiäris. Mürk-Dubout: „Õhus on mitmeid küsimusi ja võimalusi. Millal jõuame kontaktivaba reisimiseni? Sa ei puuduta mitte midagi, peale oma voodi ja söögi, sedagi ainult suuga. Millal jõuame päeva, kus kõik toimub erinevate rakenduste kaudu? Võib-olla peaksime pardal pakkuma ravi-, ilu- ja terviseteenuseid? Töötame iga uuenduse kallal, mis meie võimuses."