POOLT VÕI VASTU: kas palga avaldamine töökuulutuses suurendab kandidaatide hulka?

 (26)
Töökuulutused
TöökuulutusedFoto: MARI LUUD

Millisel juhul on palganumbri näitamine töökuulutuses kasulik nii tööandjale kui kandidaadile ning millal tuleks palgast rääkida alles hiljem, näiteks töövestlusel?

Värbamisagentuuri Brandem analüüsi kohaselt oli Eesti suuremates tööportaalides mai kuu alguse seisuga kokku üle nelja tuhande erineva töökuulutuse, millest ligikaudu 24% sisaldasid palganumbrit või palgavahemikku. Teistes riikides üle maailma on palga avaldamise praktika riigiti erinev. Näiteks Soome, Poola, Saksamaa jpt riikide suuremates tööportaalides ei avaldata palganumbrit peaaegu mitte ühelgi töökuulutusel. Suurbritannia tööportaalides on seevastu palganumber avaldatud üle 90% tööpakkumistest, Venemaa suurimas tööportaalis hh.ru on palk avaldatud 69% tööpakkumistest, Ukraina rabota.ua-s on palganumber 42%-l. Lätis muudeti möödunud aastal palgavahemiku avaldamine kohustuslikuks, sellest tulenevalt on seal nüüd üle 90% tööpakkumistest koos palgavahemikuga.

Seotud lood:

Brandemi ja Palgainfo Agentuuri sel kevadel Eestis läbi viidud värbamistrendide uuringus osalenud 591 tööandjast 31% vastas, et on eelmise aasta jooksul töökuulutusel palganumbrit või -vahemikku avaldanud. Uuringus osalenud tööandjate hinnangul kasvas palga avaldamisel kandidaatide koguhulk 30 protsendil tööandjatest. Sobivate kandidaatide arv suurenes 21% tööandjatest. 7% tööandjatest märkisid, et sobivate kandidaatide hulk palga avaldamisel hoopis langes.

Brandemi tegevjuhi Marie Evarti sõnul tuleb palganumber avaldada värbamisprotsessis varem või hiljem niikuinii, kuna töötasu on oluline osa töötajaga sõlmitavast kokkuleppest. „Vaidlus ühiskonnas käib peamiselt selle üle, kas tööandja peaks pakutava palganumbri avalikustama kõigile juba töökuulutuses või alles töövestlusel personaalselt, näiteks ainult sobivatele kandidaatidele. On küll erandeid, kuid enamasti tuleb palganumbri avalikustamine kõigile kasuks, kuna sobivate kandidaatide hulk kasvab ja nii värbajate kui kandidaatide asjatu ajakulu väheneb", lisas Evart.

Töökuulutus ei ole lihtsalt töökuulutus

Töökuulutus on oma olemuselt reklaam, millega tööandja tekitab potentsiaalsetes kandidaatides esmase huvi pakutava töökoha vastu ja soovi tegutseda. Töökuulutus on üsna nõudlik kommunikatsioonivorm, kuna kandidaat pühendab selle lugemisele lähtuvalt erinevatest uuringutest keskmiselt vaid 10-15 sekundit. Selleks, et tekiks huvi ja kandideerimissoov, kasutatakse töökuulutustes erinevaid värbamisargumente. Värbamisargumendid töötatakse välja lähtuvalt tööandja eristuvatest tugevustest ehk konkurentsieelistest.

Töötamine on mitmetahuline nähtus ja tegurid mille järgi inimesed oma tööandjat ja töötamist hindavad on kümneid või isegi sadu erinevaid. Palk, lisatasud ja muud rahaliselt mõõdetavad hüved on üks osa sellest komplektist. Lisaks töötasule hindavad töötajad juhte ja juhtimist, töö- ja tööaja korraldust, töö sisu ja -eesmärki, meeskonda, arengu- ja õppimisvõimalusi-, soodustusi ja hüvesid, tööandja mainet, uuenduslikkust, ning täiesti eraldi tegurite komplektina ka väärtushinnanguid, mida tööandja endas kannab (nt peresõbralikkus, keskkonnahoid, majandustulemustele orienteeritus, tegevuse laiem ühiskondlik tähendus jne).

Loe veel

Kui palk on aga piisav, et toime tulla, siis ei ole ta kunagi motivatsiooniteguriks.

Herzbergi kahe faktori teooria järgi on palk nn hügieenitegur, mis tähendab seda, et ta ei ole mitte motivatsioonitegur vaid rahulolematuse tegur. Kui palk on liiga madal, siis on see rahulolematuse allikas. Kui palk on aga piisav, et toime tulla, siis ei ole ta kunagi motivatsiooniteguriks. Palgainfo Agentuuri uuringud näitavad, et olenemata ametikohast on üle 90% töötajatest valmis töökohta vahetama, kui tööülesanded jäävad samaks, kuid palka pakutakse tänasest 30% rohkem. 20% - 30% palgatõusu korral vahetaks töökohta üle 70% töötajatest. Kuni 10% palgatõusu korral suurem osa inimesi oma töökohta ei vahetaks.

Töökohta vahetatakse aga ka siis kui palk jääb samaks, aga mingid muud tegurid muutuvad. Näiteks kui töö muutub huvitavamaks (ca 50% inimestest vahetaks sel juhul töökohta), kui pakutakse paremaid arenguvõimalusi või võimalust töötada koos oma valdkonna tipptegijatega (üle 40%), tööandjal on parem juhtimiskvaliteet (üle 30%), sobivam töökoormus (üle 30%), jne. Ülaltoodud numbrid on aritmeetilised keskmised näitajad kogu Eesti tööealise elanikkonna kohta. Need on piisavad selleks, et teemat üldistada, kuid konkreetses värbamisprojektis peaks neid näitajaid vaatama iga sihtgrupi kohta eraldi, kuna sihtgruppide ootused ja soovid on erinevad.

Olenemata ametikohast on üle 90% töötajatest valmis töökohta vahetama, kui tööülesanded jäävad samaks, kuid palka pakutakse tänasest 30% rohkem.

Palga tähtsus värbamisargumendina on olulisem nendes sihtgruppides, kelle tänane palgaga toimetulek on halb. Just toimetulek, mitte palga absoluutväärtus. Näiteks pensionär, kes saab mõõduka töökoormuse korral tuhat eurot palka võib olla ülimalt rahul, kuna tema kulud ja unistused ei ületa tulusid ja pealegi pakub talle rõõmu juba see, kui saab kuidagi ühiskonnale kasulik olla. 30-aastane üksi lapsi kasvatav kahe lapse ema aga liigub üsna kerge südamega 1000-eurose palga pealt 1100 peale, kuna siis võib tekkida mingigi võimalus oma lapsele näiteks korvpalli trennis osalemist võimaldada.

Loe Brandemi blogist edasi, millal on kasulik töökuulutuses palganumber avaldada ja millal võiks seda teha hiljem.