PUUST JA PUNASEKS | 22. juuni on lühendatud tööpäev. Kas tööandja võib töötajalt nõuda täis tööpäeva? Kas töötaja saab vastu nõuda erihüvesid?

 (31)
Lühendatud tööpäev.
Lühendatud tööpäev.Foto: Scanpix/, Hervé Champollion / akg-images

Esmaspäev, 22. juuni on lühendatud tööpäev, kus tööpäev on tavapärasest kolme tunni võrra lühem. Kas tööandjal on õigus nõuda, et töötaja oleks ametis siiski täis tööaja ja kuidas seda tuleb kompenseerida?

Sel aastal on võidupüha teisipäeval ehk tööpäeval. Kuna võidupüha on riigipüha, on sellele eelnev tööpäev ehk 22. juuni kolme tunni võrra lühem.

Tööinspektsioon selgitab, et 23. juunile eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud lühendama kolme tunni võrra. Kui ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt.

Neile, kes töötavad tööajakava alusel, tähendab see seda, et tööandja peab juba ajakava koostamisel lühendatud tööpäeva osas töötajatelt nõusoleku saama. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks. Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5- kordse tasuna.

Seotud lood:

Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka võidupühal või jaanipäeval, eeldab seadus, et töötajale makstakse kahekordset tasu. Kokkuleppel võib riigipühal töötamise hüvitada ka tasulise vaba ajaga.

Kas see tähendab, et töötaja võib täisajaga töötamise eest seada omapoolseid tingimusi, näiteks nõuda, et lühandatud tööpäeval töötatud ületundide eest antakse talle erihüvesid?

Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep selgitas, et need olukorrad, mis nõuavad kokkulepet (tööpäeva lühendamata jätmine ja/või ületunnitöö tegemine), seal on töötajal ka läbirääkimise võimalus. "Ta võib nõustuda teatud tingimustel, mis on seadusest sätestatust ka soodsamad. Näiteks kui töötaja on nõus tegema ületunnitööd, siis tuleb see tööandjal igal juhul tasustada nii nagu seaduses määratud, kuid töötaja võib pidada ka läbirääkimise öelda, et on nõus, kui talle rakendatakse soodsamaid tingimusi," lausus Saarep.

Eesti Vabariigi rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse on uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.