Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Greete Kaar:

Alustuseks tuleb selgitada, et kui töötajale ei kohaldu summeeritud tööaeg ehk töötaja töötab tavapärase tööaja alusel esmaspäevast reedeni iga päev kaheksa tundi, siis laupäeval ja pühapäeval töötamine on selle töötaja jaoks ületunnitöö. Ületunnitöö tuleb töölepingu seaduse järgi täiendavalt hüvitada kas tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordse töötasuga.

Kui töötaja töötab 17. juunist kuni 21. juunini iga päev 8 tundi ning lisaks 22. ja 23. juunil 4 tundi, on töölepingu seaduse mõistes tegemist rikkumisega, kuivõrd töötajale ei ole tagatud iganädalane puhkeaeg. Iganädalane puhkeaeg peab tavapärase tööajaga töötajal olema seitsmepäevases ajavahemikus vähemalt 48 järjestikust tundi.

Rikkumisega oleks tegemist ka juhul, kui töötajale kohalduks summeeritud tööaeg. Summeeritud tööaeg tähendab seda, et tööaeg arvestusperioodi jooksul jaguneb ebavõrdselt ehk töötaja võib ühes päevas, nädalas või kuus teha rohkem töötunde kui teises. Töötajale, kellele kohaldub summeeritud tööaeg, peab seitsmepäevase ajavahemiku jooksul olema tagatud iganädalane puhkeaeg vähemalt 36 järjestikku tundi. Summeeritud tööaja korral selgub ületunnitöö arvestusperioodi lõpus, mis tähendab, et juhul kui töötaja töötab laupäeval ja/või pühapäeval, ei pruugi tegemist olla ületunnitööga.

Kokkuvõtvalt ei saa töötaja töötada järjest seitse päeva, vaid talle peab olema tagatud iganädalane puhkeaeg, mis tavapärase tööaja korral on 48 järjestikku tundi ning summeeritud tööajaga töötajal 36 järjestikku tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. See, kas tegemist on ületunnitööga, sõltub sellest, kas töötaja tööaega arvestatakse summeeritult või töötab töötaja tavapärase tööaja alusel.

Vastavalt töölepingu seadusele tuleb võidupühale eelnevat tööpäeva lühendada kolme tunni võrra ning seda olenemata sellest, kas töötajale kohaldub summeeritud või tavapärane tööaeg. Kui töötaja tööpäev on antud juhul 22. juuni ehk võidupühale eelnev päev, peab tööandja nimetatud tööpäeva lühendama kolme tunni võrra. Üksnes poolte kokkuleppel võib nimetatud tööpäeva jätta lühendamata.

Kui töötaja töötab summeeritud tööaja alusel, siis on töötajal juba tööajakava (graafiku) kättesaamisel näha, et tööandja on planeerinud töötaja 22. juunil neljaks tunniks tööle. Kui töötaja tööajakava kättesaamisel tööandjale ei ütle, et ta ei ole nõus 22. juunil neli tundi töötama, saab eeldada, et kokkulepe tööpäeva lühendamata jätmiseks on olemas. Kui töötaja poleks olnud nõus sel päeval neli tundi töötama, tuleks seda päeva lühendada kolme tunni võrra ehk töötaja oleks pidanud 22. juunil töötama ühe tunni.

Kui töötaja töötab aga tavapärase tööajaga, siis on 22. juunil töötamine igal juhul ületunnitöö. Sellisel juhul lepivad pooled ise kokku, mitu tundi töötaja ületunnitööd teeb. Kuivõrd ületunnitööd tehakse üksnes poolte kokkuleppel, on töötajal õigus ületunnitöö tegemisest ka keelduda.

Kui töötaja töötab 23. juunil, mis on riigipüha, peab tööandja sellel päeval tehtud töötundide eest maksma seaduse järgi kahekordset töötasu. Kokkuleppel töötajaga võib hüvitada riigipühal töötamise tasulise vaba ajaga. Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et ületunnitöö või riigipühal töötamine hüvitatakse tasulise vaba ajaga, saab töötaja vaba aega ületunnitöö ajaga või riigipühal töötamise ajaga võrdses ulatuses.

Näiteks töötab töötaja 23. juunil ehk riigipühal neli tundi ning tegemist ei ole ületunnitööga. Pooled lepivad kokku, et töötajale hüvitatakse see tasulise vaba ajaga teisipäeval, 25. juunil. Kui muidu pidi töötaja sel päeval töötama kaheksa tundi, siis riigipühal töötamise hüvitamise korral töötab töötaja reaalselt neli tundi ehk riigipühal töötamise arvelt neli tundi vähem. Kui tegemist oleks ka ületunnitööga, peab tööandja andma töötajale vaba aega mõlema – nii ületunnitöö tegemise kui ka riigipühal töötamise eest. Sellisel juhul saaks töötaja vaba aega kaheksa tunni ulatuses (neli tundi riigipühal töötamise eest ja neli tundi ületunnitöö tegemise eest).

Vaba ajaga hüvitamisel tuleb töötajale maksta ühekordne töötasu ületunnitöö tegemise ja/või riigipühal töötamise eest ning samuti vaba aja eest, mida töötajale ületunnitöö või riigipühal töötamise eest antakse.