Pinge tunde tekkimiseks pole palju palju vaja – kõrged panused, väikesed marginaalid, määramatus, ajasurve, kiired muutused, teiste hinnangud. Need kõik – ja enamasti ka ühel ajal – võivad äratada seesmised uskumused ja tunde, et oled sattunud kui mitte emotsionaalsesse põrgusse, siis põrgu eeskotta kindlasti. Ja see tunne võib halvata nii mõistuse kui keha. Kusjuures oht ei pruugi olla reaalne – selle tunde on uinakust äratanud meie enda uskumused.
Spordipsühholoogiat Uus-Meremaalt
Niisiis, mida teha, kui tead, et ees ootab pingeline olukord, olgu selleks esmakordne esinemine, kohtumine võõra inimesega või olulise kaaluga võistlus? Täpsemalt, mida teha, kui eesmärk on mitte lihtsalt pingest tulenevat ebamugavust üle elada, ära taluda, vaid selles keskkonnas ka läbi lüüa, teha erakordseid tegusid?
Ühe võimaliku ja minu arvates ka siiani ühe parima vastuse leidsin värskelt ilmunud raamatust “Perform Under Pressure”, autoriks psühholoog ja psühhiaater Ceri Evans, uus-meremaalane, kes on enda töö fookuse suunanud inimestele, kes töötavad sageli kõrge pingega olukordades. Sportlased, arstid, tippjuhid, juhtkonnad, spordi meeskonnad – nt Arsenali jalgpalli meeskond ja All Blacks ehk Uus-Meremaa rägbikoondis. Ja kes on ka selle eest, eelkõige pean silmas spordivaldkonda, kõvasti tunnustust saanud. Ja mida Evans siis selles – minu siiani loetud spordipsühholoogia raamatutest ehk ühes parimas – ütleb?
Energia voolab seal, kuhu läheb tähelepanu
Alustuseks – igasuguse tegevuse edukus sõltub sellest, millele sa oma tähelepanu juhid. Ehk soorituse vaimse külje pealt A ja O on tähelepanu. Energy flows where attention goes – kõlab inglise keeles üks väidetavalt 7st maailma absoluutsest tõest, pärit küll teiselt saarelt, Hawaiilt. Ent kuhu ja millele siis tähelepanu peaks juhtima?
Evans kirjeldab meie peades toimuvat nn PUNASE ja SINISE aju süsteemina. Täpsemalt – nende omavahelise tasakaaluna. Selgitan.
Punane süsteem
PUNANE süsteem – see on kõik, mis on seotud emotsioonidega, tunnetega (spordipsühooloogias tuntud ka nn Ahviajuna). Ja see süsteem on väga vajalik sportlasena toimimiseks – isu-tahe, motivatsioon, rõõm, joovastus, enesekindlus, aga ka frustratsioon, kurbus, viha, hirm jne on kõik selle süsteemi osad. PUNASE süsteemi emotsioonid sõltuvad palju sellest, mis minevikus on juhtunud ja mis meid ees ootab ning kuidas me seda kõike tõlgendame. PUNASE süsteemi osa on ka hinnangute andmine – enda tegevusele või ka tegevusetusele.