Spikker hakkama saamiseks: kuidas mõjutavad erinevad isiksuse omadused kodus töötamist?


Kodukontor.
Kodukontor.Foto: Scanpix/, PantherMedia / Andriy Popov

Neli aastat tagasi prognoosis Suurbritannia Riiklik Statistikaamet, et peatselt võib kuni 50% töötajatest vähemalt osaliselt teha kaugtööd. Veel paar aastat tagasi ei kujutanud seda hästi ette, aga 2020. aastast n kiiresti ja kindlalt saanud kaugtöötamise aasta, kijrutab Tööheaolu.

Ka enne Covid-19 pandeemiat tõusis kaugtöötajate osakaal pidevalt. Aga haiguspuhangu tõttu on paljud inimesed kiirelt ja ootamatult jäänud täielikule kaugtööle ning paljud ettevõtted ja töötajad ei olnud psühholoogiliselt, emotsionaalselt ega ka materiaalselt selleks muutuseks ette valmistunud.

On palju töövahendeid, mis aitavad inimesi kodus töötada. On ka arusaam, et tegemist ei ole normaalse ajaga. Ideaalses maailmas saaksid töötajad järk-järgulise sisseelamiskogemuse, mille jooksul neil on tugi kohanemiseks teistsuguses töökeskkonnas. Enamuse jaoks ei ole see hetkel võimalik.

Seetõttu on meil tarvis mõistmist, kuidas erinevad inimesed reageerivad ja kohanevad kaugtöö keskkonnas. Isiksusetüüp on püsiv ja kindel töötulemuste ennustaja, seega on see hea viis mõistmaks ja juhtimaks ka kaugtöötajaid.

Eelnevad uuringud näitavad, et erinevad isiksusetüübid vajavad erinevaid juhtimisviise. Kolm olulist isiksuse omadust kaugtöö puhul on:

1. Kohusetundlikkus

Kohusetundlikkus kirjeldab inimese motivatsiooni, distsipliini ja pikaajaliste plaanide tegemise võimekust. Väga kohusetundlikud inimesed motiveerivad ennast reeglina ise ja suudavad juhtida oma ajakava ning tähtaegu iseseisvalt.

Seotud lood:

Kohusetundlikkus on oluline väärtus kaugtöö puhul ja sellised inimesed suudavad enamasti paremini juhtida ja organiseerida oma tööd, tähtaegu, plaane ja kohustusi. Madalama kohusetundlikkusega inimesed vajavad aga enam järelvalvet ja tuge.

Kõrge kohusetundega töötajad vajavad töös enam iseseisvust ja autonoomiat. Nad suudavad hästi oma ajakava juhtida, aga neil võib olla raske tööst välja lülituda, seda eriti kodus.

Madala kohusetundega töötajad vajavad sagedamini välist tuge, asjade ülevaatamist ja raporteerimist, et tööd korrektselt kulgeksid. Neid mõjutab enam füüsiline ja sotsiaalne keskkond, nii et neil on vaja ajajuhtimisel abi.

2. Kohanemisvõime

Kohanemisvõimest sõltub, kuidas inimesed reageerivad stressoritele ja kuidas nad suudavad oma emotsioone juhtida. Parema kohanemisvõimega inimesed harjuvad kiiremini ka kaugtöö uute nõudmiste ja pingeallikatega. Halvema kohanemisvõimega inimeste jaoks on uued töökeskkonnad stressitekitavad. Nende jaoks võib aga kaugtöö vähendada kontoris esinevaid stressoreid.

Kõrge kohanemisvõimega inimesed harjuvad kiiremini ja tunnevad teistest vähem ärevust, aga see tähendab, et nad võivad tunduda eemalehoidvatena. Väga pingelisel ajal on neil ebamugav oma muredest rääkida, seega vastavate küsimuste esitamine võib olla nende puhul vajalik.

Madala kohanemisvõimega inimeste puhul on abiks kindlus ja selgus. Muidu võivad nad langeda halvima stsenaariumi ettekujutamise ja mõtete hekseldamise küüsi. On oluline, et juhid jagavad informatsiooni avatult ja ausalt ning rõhutavad töötajate panuse olulisust.

3. Uudishimu

Uudishimulikud töötajad naudivad uue õppimist ja neile reeglina meeldivad ka uued töökeskkonnad. Nad kohanevad tõenäoliselt kiiremini uute olukordadega ja naudivad õppimise protsessi. Nad võtavad omaks uue tehnoloogia ja töövahendid ning nende eelistuseks ongi kaugtöö või paindlik töökorraldus.

Kõrge uudishimuga töötajad naudivad uusi asju ja uue õppimist ning kohanevad kiiremini. Nende tähelepanu võib kergemini hajuda, seega juht võib olla abiks fookuse hoidmisel. Vahel vajavad nad tuge ka eesmärkide prioriseerimisel.

Vähem uudishimulikud töötajad vajavad palju enam järjepidevust ja regulaarsust plaanides, ülesannetes ja töös. Nad eelistavad kindlaid ajakavu ja kokkuleppeid ning neid võib aidata, kui nende kodukontor meenutab tavalist kontorit.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!