Suured muutused ettevõtluses: kuidas tänases maailmas kokkujooksmist vältida? Tippjuhtide nõuanne: iga kriisi saab enda kasuks tööle panna


Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor korraldatud ettevõtluskonverentsil jagasid tunnustatud juhid näpunäiteid, kuidas erinevates olukordades firma tegevussuundi mõtestada. Pearõhk kandus kriisiaja võimalikult tõhusalt enda kasuks pööramisele.

Konverents kandis ajastule kohast pealkirja „Kuidas vältida kinnijooksmist tänases maailmas?" ning keskendus ettevõtluse erinevate valdkondade juhtimiskogemustele, -praktikatele ja nõuannetele.

„Tänavune täiesti eriline aasta on meie kõigi ette visanud täiesti erilisi väljakutseid ning muutnud harjumusi, kuidas käitume, õpime, äri ajame ja isegi mõtleme. Ajal, mil väärtushinnangud uueks pöörduvad, seisame silmitsi rea ohtudega. Püüdes teadvustada, et tulevik algabki kriisidest, soovime tunnustatud juhtide abil pakkuda edasiliikumiseks väärt mõttealgeid," sõnas Mainori kõrgkooli rektor Mait Rungi.

Oma mõtteid jagasid endised ministrid Marina Kaljurand ja Kaimar Karu, endine Baltika tegevjuht Mae Leyrer ja Tallinki juhatuse liige Piret Mürk-Dubout.

Eelmise väliskaubanduse ja IT ministrina ettevõtjate poolehoiu võitnud Kaimar Karu keskendus kompleksusteooriale ja erinevatele lähenemisviisidele ning kuidas keerulistes olukordades toimetada, tüüpvigu vältida ja organisatsiooni vastupanuvõimet suurendada.

„Pahatihti lähtutakse hoiakust „kõik teised ju teevad nii" ega küsita iseendalt „miks?" ja „kuidas täpselt?". Ükski muutus ei ole kunagi hea üksnes seetõttu, et ta sai tehtud. Kasu tõusetub ainult siis, kui uus tegevus on ettevõtte vajadustest ja omapäradest tulenevalt läbi mõeldud ning teatakse, millise lisaväärtuse see peab andma," rääkis Karu.

Seotud lood:

Ta tõi erinevaid värvikaid näiteid tehnoloogiaärist ning jagas soovitusi, kuidas esmalt ettevõtte positsioone ja vajadusi määratleda ning seejärel neist tulenevalt tegutseda. „Alusta alati sealt, kus sa oled ning ära eksita end säravate viie aasta kauguste eesmärkidega! Alati on targem hallata tänast kui tulevikupotentsiaali. Keskendu pigem sellele, kuidas jõuda parema homseni, ja homme mõtle taas homsele!" kõlasid Karu lõppsõnad.

Baltika ja Tallinki valusad, aga uusi võimalusi avanud kuud

Baltika endine tegevjuht Mae Leyrer peatus kriiside positiivsetel külgedel, ilmestades juttu mitmete konkreetsete näidetega, millega Eesti moetööstuse lipulaeva vedama asudes pidi tahes-tahtmata kokku puutuma.

„Ükski kriis pole kunagi negatiivne, vaid uusi võimalusi pakkuv. See kehtib ka nüüdse pandeemia kohta. Me keegi ei tea, millal ta lõpeb ja millised mõjud täpselt kaasnevad. Aga igal juhul sunnib ta juhte ja ettevõtteid peatuma ja mõtlema - mis on äärmiselt vajalik," üldistas Leyrer.

Leyrer rääkis samuti, milliseid juhtimisvõtteid ettevõtet reorganiseerides ja selle igapäevast kultuuri muutes kasutas. „Meil oli kaks kriisi korraga - esmalt Baltika enda majanduslikust olukorrast tulenev ja koroona kohe sinna otsa. Kõlab ehk kummaliselt, aga see teine kriis muutis mitmete otsuste elluviimise tegelikult isegi lihtsamaks," sõnas ta.

Tallinki juhatuse liige Piret Mürk-Dubout kirjeldas, kuidas laevafirmas on murrangulistel kuudel „plaanivälist planeeritud ja võimatut võimalikuks muudetud."

„Nelja päeva jooksul tuli kogu meie laevastiku tavapärane tegevus seisata. Enam polnud Euroopa Liidu ühtsust ega Schengeni ruumi. Sealt algas suurim rahuaegne päästeoperatsioon, mis puudutas nii reisijate kojutoomist kui terve ettevõtte tegevuse ümberkujundamist," meenutas Mürk-Dubout pöördelisi märtsipäevi.

Ta kirjeldas Tallinki töötajate emotsionaalset valu ja tõi toimunu näitlikustamiseks võrdluse: kui märtsis 2019 oli Tallinkil ligi 800 000 reisijat, siis märtsis 2020 umbes 30 000. Ehk teisisõnu: 98-protsendiline langus... „Kasutasime kriisiaega ümberstruktureerimiseks ja uute liinide avamiseks. Otsustasime, et me ei saa oodata, vaid peame tegutsema. Kui varem nõudis ühe liini käimasaamine kolm-neli kuud, siis nüüd oleme samaks suutelised 24 tunni jooksul. See sai võimalikuks tänu kõigi osapoolte koostööle," tõi Mürk-Dubout välja.

Endine välisminister Marina Kaljurand keskendus Euroopa digitaalse tegevuskava arengutele ja mõjudele oma tänasest positsioonist ehk Euroopa Parlamendi liikme vaatest lähtuvalt.

„Peame olema ausad: COVID-19 pandeemia muutis veebruaris Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa digitaalse tuleviku dokumendi elluviimist äärmiselt palju. Ta kuulub endiselt selgelt prioriteetide hulka, kuid viirusest tulenevad erinevad mõjud on väga selged. Siiani oleme kuulnud rohkelt poliitilisi avaldusi, nüüd vajame temaatika seadusandlusse jõudmist," lausus kauane poliitik ja diplomaat Brüsselist videosilla vahendusel.