Üle kümne aasta olen läinud tööle väga hea meelega. Olen õnnelik inimene, kes ei tunne kunagi, et ei taha tööle minna. Ma ei vaata tööl kunagi kella, et millal saan ära minna. Arvan, et kui inimene tunneb hommikuti mitu päeva järjest, et ta ei taha tööle minna, siis tuleks töökohta vahetada. Inimesed on oma harjumuste orjad ja teevad vahetusi väga raske südamega, sest nad justkui ei julge tundmatus kohas vette hüpata.

Minu töö on mitmekesine, vahelduv ega tekita rutiini. Ilmselt ei ole ma rutiiniinimene, aga on ka neid, kes armastavad rutiini palju rohkem kui teised. See on väga individuaalne. Paindlikul inimesel ei maksa trügida sinna, kus on palju rutiini, sest talle ei sobi see ja ta töötulemus ei tule hea. Samamoodi läheb närviliseks rutiiniinimene, kes peab töötama paindlikus töökeskkonnas. Inimesel peab olema julgust üles otsida see, mis talle sobib.

Tippjuhtimise juures on loomulikult palju igapäevast pinget ja vastutust. Sul ei tohi korrakski tulla tunnet, et lased sellel probleemil minna. Kui öösel kell kolm heliseb telefon, siis sa tõused püsti ega vajuta telefoni kinni. Tippjuhid on ise võtnud vastutuse ja asunud ametikohale, kus tuleb vahel öösel kell kolm kõne vastu võtta.

Juhi töökohal pead sa ise oskama tööd korraldada. Mõnikord ongi kohustusi liiga palju ja siis tulebki aeg maha võtta. Rootsi keeles on selline väljend nagu duktig flicka, eesti keeles tubli tüdruk. See on inimene, kes teeb alati kõik ära, ja läheb lõpuks stressi. Tema efektiivsus kahaneb ja tulemus ei ole parem kui peaaegu tublil tüdrukul.

Peab aru saama, et keegi pole üliinimene. Me ei saa lahendada maailma kõiki probleeme ja palju eest ei öelda meile kunagi aitäh. Inimene peab püüdma olla ratsionaalne, vahepeal tuleb kuskil rihm lõdvemaks lasta. Ei tohi küll asju tegemata jätta, aga ei maksa ka kogu aeg tuhatnelja tormata.