Üheksa halba harjumust, millest pead loobuma, kui tahad tulemuslikult tegutseda


Kui tahad tulemuslikult töötada, pead loobuma nutiseadmete voodis kasutamisest.
Kui tahad tulemuslikult töötada, pead loobuma nutiseadmete voodis kasutamisest.Foto: Scanpix, PantherMedia / Antonio Guillen Fernández

Miski ei tööta tulemuslikkusele rohkem vastu kui halvad harjumused. Need on reetlikud ja mõjutavad sind märkamatult, enne kui taipad, et kahju on juba sündinud.

Halvad harjumused muudavad tegutsemise aeganõudvaks, vähendavad tähelepanuvõimet ning tekitavad lõpuks vigu. Nad vähendavad su loovust ning tulemuslikkus kannatab. Halbade harjumuste üle kontrolli saamine on kriitilise tähtsusega ja seda mitte ainult tulemuslikkuse ja tootlikkuse pärast, vahendab Quartz.

Nimelt selgub Minnesota ülikooli uuringust, et end kontrollida suutvad inimesed on palju õnnelikumad kui need, kes seda ei suuda. Ja seda nii hetkeliselt kui ka pikemas perspektiivis.

Mõned halvad harjumused on teistest ohtlikumad ning siin on üheksa kõige rohkem kahju tekitavat harjumust:

1. Impulsiivselt internetis surfamine
Tööle keskendumine võtab aega 15 minutit. Kui sa oled lõpuks ülesandele keskendunud, siis oled sa eufoorilises suurenenud tootlikkusega seisundis mida nimetatakse vooks. Uuringud näitavad, et voo seisundis inimesed on viis korda tootlikumad kui tavaolekus. Kui aga keset töötegemist otsustad uudiseid, Facebooki, või sõnumeid vaadata, toob see tegevus sind voost välja. See tähendab, et tagasi sellesse seisundisse saamine võtab taas 15 minutit aega. Nii, et pidevalt internetti piilumine tähendab, et sa ei suudagi terve päeva jooksul kordagi voo seisundisse jõuda.

Seotud lood:

2. Perfektsionism
Suurem osa kirjanikke veedab loendamatuid tunde süžee ja peategelaste tegevuse väljatöötamisel. Nad kirjutavad lehekülg lehekülje järel teksti, teades, et see kunagi raamatusse ei jõua. Miks nad seda siis teevad? Sest teavad, et ideed nõuavad arenemiseks aega. Me kipume jäigastuma, kui peame mingi asjaga alustama, sest teame, et meie idee ei ole perfektne ja tulemus ei pruugi olla hea. Kuidas me aga saaksime lõpuks midagi head luua, kui me ei alusta ega anna ideele aega areneda? Kirjanik Jodi Picoult on perfektsionismi vältimise olulisuse kenasti kokku võtnud: „Sa saad toimetada kesist lehekülge, aga võimatu on toimetada tühja lehekülge“.

3. Koosolekud
Koosolekud röövivad su kallist aega rohkem kui miski muu. Väga tulemuslikud inimesed väldivad koosolekuid nii palju kui võimalik. Nad teavad, et koosolekud kipuvad venima, kui selleks vaid võimalus anda. Nii annavad nad kohe alguses teada, et kavatsevad päevakavast kindlalt kinni pidada. Selline väljaütlemine seab kindad piirid, mis motiveerib kõiki olema keskendunud ning efektiivsed.

4. E-kirjadele kohene vastamine
Tulemuslikud inimesed ei luba e-kirjadel end pidevalt häirida. Lisaks sellele, et kontrollivad oma e-maile kindlal ajal, nad ka prioritiseerivad kirjad saatjate järgi. Nii panevad nad märguande oma kõige olulisematele koostööpartneritele ning klientidele. Mõned lasevad arvutil saata kirja saatjatele automaatvastuse teatega, millal nad järgmine kord meile loevad.

5. Äratuse edasi lükkamine
Magades läbib aju erinevaid tsükleid, millest viimane valmistab ette ärkamisajaks. Seetõttu ärkadki sageli enne äratuskella helinat: su aju teab, et on aeg ärgata ja ta on selleks valmis. Kui aga otsustad kellal äratuse edasi lükkamise nuppu kasutada ja uuesti magama jääda, kaotad valmisoleku ning ärkad hiljem väsinu ning uimasena. Mis kõige hullem, sellest uimasusest toibumine võib võtta tunde. Nii, et kui väsinuna sa end ka äratuskella helisedes ei tunneks, kui tahad tulemuslikku hommikut, sunni end voodist tõusma.

6. Multitasking ehk rööprähklemine
Rööprähklemine on tõeline tulemuslikkuse tapja. Stanfordi ülikoolis läbi viidud uuring kinnitab, et rööprähklemine on kokkuvõttes vähem tootlik kui iga asja eraldi tegemine. Uuringu läbiviijad leidsid, et inimesed, kes pidid pidevalt tegelema elektroonsetest kanalitest pärit infovoogudega, ei suuda tähelepanu säilitada, infot meenutada ega ka ühelt töölt teisele ümber lülituda nii hästi kui need, kes teevad ühte asja korraga. Kui püüad korraga mitut asja teha, ei ole ajul piisavalt mahtu kõigi ülesannete edukaks täitmiseks.

Loe veel

Kui aga inimesel on eriline anne rööprähklemisega hakkama saada? Stanfordi uuringusse olid kaasatud ka inimesed, kes pidevalt rööprähklemisega tegelesid ning uskusid, et see aitab neil paremaid tulemusi saavutada. Selgus, et tegelikult olid need inimesed rööprähklemises kehvemad kui need, kellele meeldis üht ülesannet korraga täita. Pidevate rööprähklejate tulemused olid kehvemad, sest neil olid suuremad raskused mõtete organiseerimisega ning ebaolulise info väljasõelumisega. Lisaks võttis neil ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine rohkem aega.

7. Raskete ülesannete edasi lükkamine
Meil on piiratud kogus vaimset energiat ning kui me seda energiat raiskame, siis halveneb meie otsustusvõime ning tootlikkus järsult. Seda nimetatakse otsustusväsimuseks. Raskeid ülesandeid päeva peale edasi lükates liigutad sa need aega, mil oled kehvas vormis. Otsustusväsimusest võitu saamiseks tuleb rasked ülesanded lahendada kohe hommikul, mil meel on värske.

8. Telefoni, tahvelarvuti või laptopi voodis kasutamine
See on und ning tootlikkust väga tõsiselt kahjustav harjumus, mida suurem osa inimesi isegi ei teadvusta. Lühilainepikkusel sinine valgus mängib olulist rolli meeleolus ja energiatasemes ning une kvaliteedis. Hommikune päikesevalgus sisaldab hulgaliselt seda sinist valgust. Kui see sinine valgus paistab otse silma, vähendab see uinumiseks vajalikku melatoniini taset ning muudab sind erksaks.

Pärastlõunal päikesekiirtest sinine valgus aga kaob, keha saab melatoniini toota ning muutud unisemaks ning valmistad end uinumiseks ette. Õhtul ei oota aju sinist valgust ning on selle suhtes väga tundlik. Suurem osa seadmeid: laptop, tahvelarvuti, televiisor ning suurem osa mobiiltelefone kiirgavad seda sinist valgust ja kui neid kasutad paisatakse valgus sulle otse näkku. See kahjustab melatoniini tootmist ning mõjutab uinumist ning une kvaliteeti ka siis, kui seadmed lõpuks välja lülitad. Ja nagu me kõik teame, mõjub kehv uni tootlikkusele laastavalt. Parim, mis sa teha saad, on vältida nende seadmete kasutamist pärast õhtusööki (televiisor on suuremale osale inimestest siiski suhteliselt ohutu, kui istuda sellest piisavalt kaugel).

9. Liigne suhkru tarbimine
Glükoos on aju energiale kui gaasipedaal. Glükoosi on tarvis rasketele ülesannetele keskendumiseks. Kui glükoosi ei ole piisavalt, tunneb inimene väsimust, tal on keskendumisraskused ning ta on aeglane. Samas liiga suur kogus glükoosi muudab samuti närviliseks ega lase keskenduda.

Uuringute kohaselt on vajalik kogus umbes 25 grammi glükoosi. Vahet ei ole, kust need 25 grammi tulevad. Küll on aga vahe tootlikkuse kestvuses. Sõõrikud, koogid, limonaad või muud rafineeritud suhkrut sisaldavad tooted toovad energialaksu, mis kestab vaid 20 minutit, samas kui kaerahelbed, pruun riis ja teised komplekssüsivesikuid sisaldavad toiduained vabastavad energiat aeglaselt, lubades keskendumisvõimet pikemaks ajas säilitada.

Mõned neist harjumustest võivad tunduda väheolulised, kuid nad mõjutavad meid. Peamiselt inimlikku valikut kiirete ning kestvate naudingute vahel. Lõpuks on kõige halvem harjumus see, kui ei suuda enam aru saada, mis sulle kõige olulisem on.