Võitlus talentide pärast on Eesti tööjõuturu muutnud heas mõttes märuliks, kus võetakse tagataskust välja oma parimad trumbid. Kui palju pööratakse tähelepanu sellele, mida on vaja teha, siis samamoodi tuleb keskenduda sellele, mida hea tööandja stsenaariumis olla ei tohiks.

Hea tööandja:

1. Ei keela eksimist. Usun sellesse, et ettevõte uueneb vaid juhul, kui inimesed katsetavad ja proovivad olukordi lahendada uutmoodi. Katsetades võivad paratamatult tekkida vead ja nende eest karistada ei tohi. Elisas on eksimine lubatud, sest vaid nii saab vigadest õppida ja järeldusi teha ning edaspidi paremini tegutseda. Julgus eksida näitab, et organisatsioon on tugev ning uuenemisele ja eksperimenteerimisele avatud.

2. Ei keela suurema vastutuse võtmist. Elisa näitel anname töötajatele tööülesannetes kätte suuna, aga eesmärgi saavutamise teekonna üle saavad juhid ja meeskonnad ise otsustada. Kui töötajad suudavad ise lahendada olukordi ja võtavad rohkem vastutust on nad ka efektiivsemad ja tulemused paranevad. Võimustatud ehk otsustusvõimeline inimene suudab tööst teha tähendusrikka tegevuse. Siin on muidugi eelduseks väärtustest lähtuv kultuur ja hästi töötav eesmärgistamine, et vältida osaoptimeerimist ja lühinägelikke valikuid.

3. Lihtsalt ei räägi, vaid teeb päris asju. Unistused ja mis-oleks-kui-plaanid on vajalikud, aga loevad päriselt ellu viidud tegevused. Ettevõttele on vajalik visioon ja strateegia, aga ka taktikaline plaan, kuidas need asjad päriselt ja hästi ära teha - selleks, et jutt ei jääks lihtsalt jutuks.

4. Ei loe tagumikutunde vaid tulemusi. Täna ei loe kellast kellani töölaua taga istumine, vaid targalt ja paindlikult oma töö aja ja koha planeerimine. See muudab töötamise efektiivsemaks ja tulemuslikumaks. Seega võib sülearvutikaas avaneda ka õhtul kodus, kui lapsed on magama pandud, kuna päeval oli lasteaiarühmas isadepäeva etendus. Hambaarsti juurde võib minna ka keset päeva, ilma et keegi viltu vaataks. Paindliku töökorralduse aluseks on aga kindlad eesmärgid ja kokkulepped tiimi töökorralduses.

5. Ei anna juhina käske. Pooldan seda, et tänase juhi roll on olla oma inimeste jaoks suunaja ja partner, mitte käskude jagaja. Coach'iv juhtimine kui tänapäevane juhtimisviis aitab töötajatel endil jõuda vastusteni, ilma et juht mikromanageerides või käskivas kõneviisis tööd korraldaks.

6. Ei takista arenemist. Negatiivsusest ja pingetest pakatav, ebaselgete eesmärkidega keskkond ei soodusta inimeste õppimistahet vaid toodab vähikäiku. Selle asemel on vaja toetada oma inimeste arengut, luues neile võimalused selleks, et neil oleks hea tööd teha ja piisavalt väljakutseid, et töö käigus areneda.

7. Ei tauni ausat tagasisidet. Hea tööandja räägib oma töötajaga, kuulab teda, küsib ja annab ise tagasisidet. Selle aluseks on avatud ja aus keskkond, kus juhiga võib avameelselt rääkida. Dialoog juhi ja töötaja vahel aitab edasi liikuda ja paremaks saada.

8. Ei teeninda oma kliente ja töötajaid erinevalt. Töötajad on samamoodi ettevõtte kliendid. Mida paremini oskab tööandja oma töötajaid hoida, seda paremini suudavad ka töötajad tooteid või teenuste ostvaid kliente teenindada. Nii näiteks lähtume oma ettevõttes juba mitu aastat töötajate rahulolu kohta tagasisidet küsides paljudest samadest mõõdikutest, mille järgi ka klientide rahulolu mõõdame. Võidavad kõik.

9. Ei kirjuta ette, milline on tiimi motivatsiooniüritus. Iga meeskond on oma nägu. Seetõttu on ka eristuv see, kuidas keegi enda tiimitunnet ja -arengut toetada tahab. Sestap peaks olema igal meeskonnal oma eelarvefond ja otsustusvabadus, kas ühisüritust toimub paintball'i lahingut pidades või maalimiskursusel.

10. Ei räägi üht ja tee seljataga teist. On oluline, et tööviisid ja -keskkond vastaksid sellele, mida ettevõte lubab. Ettevõtte väärtused peavad peegelduma selles, kuidas tööd tehakse, töötajate, klientide või koostööpartneritega räägitakse. Keegi ei taha kuulda mesijuttu, mis tõele ei vasta - sellega oma töötajaid ja kliente enda juures ei hoia.