Eesmärgi seadmine võib isu kahandada
Ja teine näide - kummalisel ja üllataval kombel võib eesmärgistamine meid aga ka hoopis kaugemale viia sellest, mida me tahame. Nimelt kinnitavad käitumisökonomistid, et eesmärkide seadmine - eriti selliste eesmärkide, mis on seotud isiklike käitumisharjumuste muutustega - tekitab sageli inimeses tunde, et ta on juba suure töö ära teinud. Ehk pärast eesmärgi sõnastamist on juba tunne, et hulk tööd on tehtud, nüüd võib veidi puhata...Ent tegelikult pole ta veel astunud ühtegi konkreetset sammu, teinud ühtegi reaalset tegevust, mis teda soovitud tulemusele lähemale viiks.
Kuidas keskenduda protsessile ehk OKR
Niisiis, tulemuse toob mitte ülihästi sõnastatud eesmärk, vaid keskendumine protsessile. Aga kuidas seda teha? Kuidagi peaks ju siiski mingi sihi, suuna panema ja kuidagi peaks ka protsessi siis paika panema... Siinkohal tuleb abi ehk ka üllatavast kohast - eesmärgistamise ja ära tegemise mitteametlikelt maailmameistritelt. Google, Intel, Bill Gates, U2-e laulja Bono, Sky rattatiim ja nii edasi, nimekiri on pikk ja kasvab kiiresti. Neid kõiki seob üks asi: nad kõik kasutavad tulemuste tegemiseks nn OKRi (Objectives Key Results) süsteemi.
Lugesin John Doerri raamatut "Measure What Matters", mis ilmub aprillis ka eesti keeles. Ja see metoodika, ehkki tuntud kui üks eesmärgistamise viis, teeb just seda, mida vaja. Ehk keskendub tulemuse asemel protsessile. Kuidas siis?
Loogika on iseenesest ülilihtne ja koosneb vaid mõnest sammust:
1. Vali välja, millised 2-3 kõige olulisemat teemat, millega järgmise 3 kuu jooksul on vaja või millega tahad tegeleda. NB Teema/siht ei pea olema mõõdetav ehk ta EI OLE klassikalises mõttes eesmärk ehk soovitud tulemuse kirjeldus (mõõdetav, spetsiifiline, ajas määratletud jne).