Usud, et töötaja perfektsionism näitab tööle pühendumist? Sellel on ka tõsised varjuküljed
Kas see aga tõepoolest niimoodi on, selgitab Tööheaolu.
Uuringud näitavad, et perfektsionism on keeruline omadus. Tööelus on sellel positiivseid külgi: perfektsionistid pingutavad veatu tulemuse nimel. Neil on ka kõrgem motivatsioonitase kui teistel töötajatel, kes ei pürgi täiuslikkuse poole.
Samas on perfektsionistidel kalduvus seada liiga kõrgeid ja paindumatuid eesmärke, olla oma tegevuse suhtes kriitiline ja teha asju "kõik või mitte midagi" põhimõttel. Perfektsionistide eneseaustus sõltub sageli sellest, kuidas neil karjääris läheb.
Uuringute kohaselt kannatavad perfektsionistid sagedamini stressi, läbipõlemise ja masenduse all.
Kas perfektsionism on tugevus või nõrkus? Kas perfektsionistid on tööelus edukamad?
Sellistele küsimustele otsis teadlaste meeskond Brian Swideri juhtimisel vastuseid. Nad viisid läbi metaanalüüsi 95-st akadeemilisest uuringust, mis olid tehtud alates 1980. aastast.
Uuringutes analüüsiti perfektsionismi ja töötulemuste vahelist seost. Kokku osales uuringutes ligi 25 000 tööealist inimest.
Analüüsis tuli välja, et perfektsionism on märksa suurem nõrkus kui tööandjad ja -võtjad arvavad.
Perfektsionismil on kaks kahjulikku esinemisvormi. Esimene on tippsaavutust taotlev perfektsionism ja see tähendab kalduvust seada liiga kõrgeid eesmärke ning jääda neisse kinni. Sellised perfektsionistid kritiseerivad karmilt oma sooritust ja ootavad palju ka teistelt inimestelt enda ümber.
Teine vorm on ebaõnnestumist vältiv perfektsionism ja sellisel inimesel on sageli sundmõtted oma saavutuste pärast muretsemisel. Ebaõnnestumist pelgavad perfektsionistid on tihti mures selle pärast, kas nende töö tulemus on piisavalt hea. Sellised inimesed usuvad, et kaotavad teiste inimeste lugupidamise, kui nad ei küündi täiuslikkuseni.
Teadlaste analüüsi olulisim tulemus oli, et perfektsionismi ja tulemuslikkuse vahel ei ole seost. Perfektsionistid ei saavuta töös ei paremaid ega halvemaid tulemusi kui teised töötajad.
Teadlased ei tea veel, mis on selle põhjuseks. On võimalik, et perfektsionistid kasutavad liiga palju aega teatud ülesannete viimistlemisele ja jätavad samal ajal muud asjad tähelepanuta. Või teevad perfektsionismi kahjulikud omadused kasulikud olematuks.
Kui eelpooltoodule lisada veel see, et perfektsionismil on seos läbipõlemise ja madalama vaimse heaoluga, siis võib teadlaste sõnul tõdeda, et üldiselt on perfektsionismil kahjulik mõju töötajatele ja organisatsioonile.
Kui oodatakse, et perfektsionism kasvatab töötajate tulemuslikkust suurema pühendumuse ja motivatsiooni abil, siis vastupidised jõud nagu masendus ja ängistus, mõjuvad negatiivselt.
