Uuring: töötajad tunnevad kõige rohkem puudust juhtide lugupidamisest

 (5)
Lätlased ja leedukad väärtustavad rohkem majanduslikke hüvesid
Hea juht.
Hea juht. Foto: Scanpix, PantherMedia / matej kastelic

Lugupidav juht on üks olulisemaid kriteeriume, millest oleneb, kas eestlased, lätlased ja leedulased peavad tööd normaalseks, selgus If Kindlustuse korraldatud uuringust. Küsitlusele vastanud peavad juhte oma praeguse töökoha nõrgimaks lüliks.

Kuid sellest, milline peaks olema normaalne juht, saadakse kolmes Balti riigis erinevalt aru.

„Tänapäeva tööturul on rohkesti „täiusliku töökoha“ pakkumisi,“ selgitas If Kindlustuse Baltikumi personalidirektor Liina Kesküla. „Kandidaatidelt oodatakse, et nad oleksid väsimatud superkangelased. See aga pole realistlik ja tekitab tööga seotud stressi, ärevust ja läbipõlemisi. Seetõttu tahamegi rääkida normaalsest tööst: headest, tervislikest ja pikaajalistest töökohtadest ja töösuhetest.“

Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus küsitleti 1500 töötajat, kellel paluti nimetada omadusi, mis normaalsel juhil nende arvates olema peaksid. Kõigis kolmes riigis arvasid rohkem kui pooled vastanutest, et juht peaks töötajast lugu pidama.

Kui lugupidamist nimetati normaalse juhi headest omadustest kõige sagedamini, siis teiseks kõige olulisema väärtuse hindamisel läksid Balti riikides arvamused veidi lahku. Lätlased ja leedulased pidasid teise koha vääriliseks seda, et juht töötajaid tunnustaks, eestlased aga valisid tähtsuselt teiseks kompetentsuse ja kolmandaks töötajate tunnustamise. Lätlased ja leedulased andsid kompententsusele neljanda koha.

Seotud lood:

Teisteks olulisteks omadusteks peeti kuulamisoskust, vastutuse võtmist ja uutele ideedele avatud olemist. Ligi pooled vastanutest pidasid neid omadusi normaalse juhi mõõdupuudeks.

Erineval moel suhtutakse Balti riikides ka sellesse, et juht käituks õiglaselt. Lätis ja Leedus mainis seda normaalse juhi olulise kriteeriumina enam kui 40% vastanutest, Eestis aga nimetas seda ainult 19% töötajatest. Sama võib öelda tugeva juhtimise kohta – seda pidas tähtsaks rohkem kui 30% lätlastest ja leedulastest, kuid vaid 19% eestlastest.

Nimetatakse asju, millest kõige rohkem puudust tuntakse

„Sellistes uuringutes nimetavad inimesed tavaliselt neid asju, millest nad kõige enam puudust tunnevad,“ kommenteeris Kesküla. „Asjaolu, et Lätis ja Leedus mainitakse juhi kõige olulisemate mõõdupuudena lugupidamist, tunnustamist ja õiglast käitumist, lubab meil öelda, et nendes riikides on töösuhetes ja -keskkonnas veel palju arenguruumi. Eesti aga erineb neis küsimustes pisut lõunanaabritest – ilmselt seetõttu, et siin on sel alal juba rohkem edusamme tehtud.“

Eestis soovivad töötajad, et normaalne juht oleks empaatiline ja enesekindel ning annaks korrapäraselt tagasisidet. Lätis ja Leedus ei peeta neid omadusi ilmselt oluliseks, seal mainis neid vähem kui kümnendik uuringus osalenutest. Kõige vähem hindavad empaatiavõimet ja enesekindlust lätlased – normaalsele juhile vajalike omadustena nimetas neid ainult 4%.

Mõned märksõnad ühendavad Eesti ja Läti töötajaid ning teistmoodi arvavad hoopis leedulased. See kehtib näiteks huumorimeele ja hea tuju kohta, mida Eestis ja Lätis ootab juhtidelt ligi kolmandik vastanutest, Leedus aga peab oluliseks ainult 17% küsitletutest. Leedulased seevastu soovivad teistest rohkem, et neid kaasataks otsustusprotsessi – seda nimetas olulise kriteeriumina 23% leedulastest, 17% eestlastest ja vaid 12% lätlastest.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eestis ootavad töötajad ennekõike head töökeskkonda, lugupidavaid juhte, sõbralikke kolleege ja paindlikku tööaega. Lätlased ja leedukad ootavad samuti juhtide lugupidamist, kuid väärtustavad eestlastest enam majanduslikke hüvesid. Näiteks lätlased tähtsustavad head palka, stabiilsust ja lisahüvesid. Leedukad hindavad lisaks heale palgale stabiilsust, professionaalset arengut ja karjäärivõimalusi.