Edutamine juhtivale ametikohale poliitikas või äris tähendab naiste jaoks hüppelist lahutuse määra suurenemist, samas kui meestel seda ei täheldatud, selgub Rootsis läbiviidud uuringust.

Teadlaste sõnul võimaldab uuring näha ka nende riikide tulevikku, kes alles liiguvad võrdõiguslikuma tööturu suunas. Juba viimased kolmkümmend aastat on Rootsi naiste haridustase olnud meeste omast kõrgem, st kõrgharitud naisi on rohkem ning tööhõive olnud meestega võrdsel tasemel. Tänapäeval on Rootsis naiiste osakaal firmajuhtide, nõukogu liikmete ning parlamendiliikmete seas maailma üks kõrgemaid.

Areng on toimunud ka peretasandil. Erinevalt paljudest teistest riikidest on karjääriredelil edukalt tõusnud rootslannad olnud abielus ning neil on lapsed. Ehk tippjuhtideks pürgivad naised ei ole pidanud perekonnast loobuma. Mis aga saab selles perekonnast siis, kui naine karjääriredelil edasi liigub, on paraku hoopis teine küsimus.

Teadlased uurisid naiste ja meeste suhteid , nende suhete trajektoore, kes aastatel 2002-2012 tõusid karjääriredelil töötajast vähemalt 100 töötajaga ettevõtte juhatuse esimeheks. Uuringu tulemused näitavad, et pärast tippjuhiks saamist, kerkib naiste lahutuste määr oluliselt kiiremini kui sarnases olukorras meestel.

Andmed näitasid ka, et pärast lahutust ei otsinud naised endale uut partnerit, mis tähendab, et lahutuse põhjuseks ei olnud uute suhete teke.

Teadlased märgivad, et lahutuste määr kasvas kõige rohkem nende partnerite puhul, kus naine oli abiellunud noorena endast vanema ning parema sissetulekuga mehega ning tõus karjääriredelil ning sissetulekute suurenemine muutis senist pere majanduslikku ning ka staatuslikku tasakaalu.

Naistel, kelle vanusevahe abikaasaga oli väike ning kes olid mehega võrdsemalt jaganud lapsehoolduspuhkust, karjääriredelil tõus lahutuse määra ei suurendanud.