Uus rekord tööturul- Eestis värvatakse tööle üle 200 000 inimese aastas

 (14)
Värbamine on kasvutrendis.
Värbamine on kasvutrendis.Foto: Scanpix

Tööandja turunduse- ja värbamisagentuuri Brandem värskest analüüsist selgus, et 2018 aastal võeti Eestis tööle rekordiliselt 203 300 töötajat. Eelmise majandustsükli tipus, aastal 2007 oli see number 185 000, 2009. aastal aga kõigest 81 000. Töötajaid on võimalik leida ja leitakse rohkem kui kunagi varem.

Brandem analüüsis statistikaameti andmeid, selgitamaks välja, millistes valdkondades ja kui palju Eestis inimesi tööle värvatakse. Pea kõigil tegevusaladel võeti möödunud aastal Eestis tööle rekordarv inimesi. Kuna inimesi Eestisse märkimisväärselt juurde pole tulnud, siis on selle numbri taga nii võitjad kui kaotajad.

Kui võrrelda 2018. aastal tööle võetud inimeste arvu 2009. aasta näitajatega, siis kokku on värbamise maht kasvanud koguni 2,5 korda (2009. aastal võeti tööle 81 100 inimest). Kõige rohkem on tööle võetud inimeste arv kasvanud kaubanduses, kus värvati 2018. aastal kokku 36 000 töötajat ja tööstuses (32 610 töötajat). Järgnevad ehitus, haldus- ja abitegevused ning majutuse ja toitlustuse tegevusalad.

Allikas: Brandemi analüüs statistikaameti andmete alusel.

Värbamiste arv on kasvanud isegi sellistes valdkondades, kus hõivatute arv on aastate jooksul vähenenud. Näiteks mäetööstuses, põllumajanduses, energeetikas, veonduses ja laonduses, kus hõivatute arv on langenud, on värbamiste maht siiski kordades kasvanud. Vaata Brandemi blogist, kas sinu tegevusala on ka töötajaid juurde võitnud.

Seotud lood:

Brandemi analüüs näitab, et Eesti tööturul on 10 aasta taguse ajaga võrreldes kordades rohkem tööjõupakkumist. Ja see peaks kõiki tööandjaid rõõmustama. Vaatamata sellele, et tööealise elanikkonna arv Eestis kahaneb, on oma tööjõudu tööandjatele pakkumas igal ajahetkel ligi pool miljonit inimest. Tuleb arvesse võtta, et tööjõu pakkumises ei osale ainult töötud, vaid ka inimesed, kes praegu kuskil töötavad. Brandemi ja Palgainfo Agnetuuri poolt eelmise aasta lõpus läbiviidud uuringust selgus, et 14% töötajatest (üle 90 000 inimese) otsivad aktiivselt tööd ja veel 61% töötajatest (ca 400 000 inimest) on tööpakkumistele avatud ehk nn passiivsed kandidaadid.

Võitjad ja kaotajad

Tööandjatel, kes räägivad, et töötajaid on raske leida, on kindlasti õigus. Osadel tööandjatel ongi töötajaid keeruline leida. Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on personalivaldkonnas toimunud kaks olulist muutust ja kõik tööandjad ei ole nende muutustega suutnud sammu pidada.

Esiteks, selleks, et tööandja saaks oma kandidaatide arvu kordades suurendada, peab värbamiskommunikatsioon (nii kommunikatsioonikanalid kui -sõnumid ja sõnumite esitamise viis) olema varasemast erinev. Teiseks - selleks, et välja öelda sõnumeid, mis kandidaatidele päriselt ka korda lähevad, neis huvi tekitavad ja tegutsema panevad, on tööandjatel vaja varasemaga võrreldes oma pakutavat muuta - tuleb muuta organisatsioon ja selle töökohad selliseks, et seal tahetakse töötada.

Tööandjad jagunevad kaheks suureks grupiks. On tööandjad, kes suudavad, sageli ilma suurema kärata, tehes õigeid asju õigesti, värvata lühikese aja jooksul kümneid sobivaid töötajaid. Brandemi värbamiskonsultandi Keiu Kiisleri hinnangul on selliseid tööandjaid, kes töötajate muutunud ootustest võidavad, absoluutselt kõigil tegevusaladel. „Selliseid organisatsioone ühendab ambitsioonikus, julgus ning juhtimise kõrge professionaalne tase. Juhid, kellel on võimekust luua pikemat plaani ja mõelda strateegiliselt, on ammu aru saanud, et konkurents ei käi mitte niivõrd klientide kui just töötajate pärast. Kui turul on konkurents, siis tuleb üles leida või luua organisatsiooni konkurentsieelised ja neid värbamiskommunikatsioonis rakendada," lisas Kiisler.

Järjest suureneva värbamise mahu põhjuseks ongi ühest küljest see, et töötajate ootustele vastavate töökohtade arv kasvab ning seda osatakse ka paremini kommunikeerida. See paneb töötajad liikuma. Teisalt, nii nagu kogu maailmas, nii ka Eestis lüheneb ühel töökohal töötamise kestus, mis omakorda sunnib tööandjaid kohanema. Kiiremad kohanejad võidavad.