Pennsylvania Whartoni psühholoog Adam Grant kinnitas, et on mitmeid häid näiteid, et töötundide vähendamine annab inimestele võimaluse efektiivsemalt keskenduda, nad toodavad vähemalt sama palju, kuid sageli on see toodang kvaliteetsem ning loomingulisem ning lisaks on inimesed lojaalsemad organisatsioonile, mis on valmis andma neile rohkem paindlikkust oma tööst väljaspoole jäävates tegemistes.

Ökonomist ning ajaloolane Rutger Bregman nõustub selle väitega ning selgitab, et lühem töönädal ei ole üldsegi nii radikaalne lähenemine kui arvatakse ¬- juba aastakümneid on otsitud viisi, kuidas võimaldada töötajatele rohkem vaba aega. „Aastakümneid on juhtivad majandusteadlased, filosoofid ja sotsioloogid uskunud, et me hakkame töötama järjest vähem,“ tõdes ta.

Bregmani sõnul olid 1930-ndatel ja 1930-ndatel just suurkapitalistid need, kes avastasid, et töönädala lühendamine kasvatab tootlikkust. Nii näiteks avastas Henry Ford, et kui lühendada töönädalat 60 tunnilt 40-le, muutusid töötajad tulemuslikumaks, sest nad ei olnud vabal ajal nii väsinud.

Seda seisukohta toetavad ka mitmed akadeemilised uuringud, kus on leitud, et lühem töönädal muudab töötajad produktiivsemaks ning õnnelikumaks ning ka OECD andmed näitavad, et need riigid, kus töötatakse traditsiooniliselt palju tunde nädalas, näitavad madalamat tootlikkust ning ka sisemajanduse kogutoodang iga töötunni kohta on madal.

Uus-Meremaa ettevõte, kus katsetati eelmisel aastal kahe kuu jooksul neljapäevast töönädalat, kinnitas, et läheb sellele täielikult üle.
Testettevõtetes läbi viidud uuringud näitavad, et lühema töönädalaga kaasneb töötajate väiksem stressitase, suurem tööga rahulolu ning töö- ning eraelu parem tasakaal. Lisaks täheldati, et töötajate produktiivsus kasvas nelja päevase töönädalaga 20%.