Vene superstaarist nööpnõelade müümiseni – kuidas aitab eelnev kogemus uues valdkonnas parem juht olla?


Hanka Uleksin.
Hanka Uleksin. Foto: Jake Farra., Elisa.

Kuidas aitavad juhi varasemad kogemused uues valdkonnas asju paremaks teha, arutleb enda kogemuse näitel Elisa tehnilise halduse valdkonna juht Hanka Uleksin.

Olen alati kandideerinud valdkondadesse, millega pole mul pea mittemingisugust kogemust või mille puhul saaksin töökuulutusest nõutavatest oskustest kõik maha kriipsutada. Selle põhjuseks on mul soov enda maailmavaadet rikastada, sest olen olnud alati üpris rahutu hing ja töö peab mulle pakkuma väljakutset. Tahan areneda ja iga töö peab mulle seda pakkuma. Mul pole olnud kunagi eesmärk saada tippjuhiks, vaid oma teadmistega viia asju edasi, neid paremuse poole arendada.

Teine põhjus, miks olen alati uusi valdkondi vallutanud, on see, et sain juhiks juba noores eas, töötades sel hetkel jaemüügis ja kaubanduses. Hakkasin ühel hetkel tundma, et olengi peast juht. Vajasin muutust ja soovisin end ka teistel aladel tasakaalustada. Mõistsin, et ühe valdkonna väga põhjalikud teadmised ei pane mind veel tegelikult kõike teadma. Ka see on mind sundinud pidevalt edasi liikuma ja arenema.

Iga kogemus tuleb uues valdkonnas kasuks

Samamoodi usun, et igas valdkonnas saadud kogemus aitab mul rikastada järgmist tööd, mida teen ja valdkonda, kuhu suundun. Oma isikliku varasema töökogemuse põhjal tean, et ärimaailma loogika on ikka ja alati sama, olenemata sellest, kas olen ühel hetkel müünud nööpnõela või teisel juhul toonud Eestisse Vene superstaari. Jaemüügis töötades masu ajal saadud kogemused aga tulevad kasuks ka tänases olukorras finantsotsuseid tehes jne. Elust enesest näiteid on mul kogunenud lõputult.

Sama on ka juhtimisega. Ei ole erinevust selles, millist valdkonda juhid, sest tegelikult juhid ju inimesi. Olles karjääri jooksul värvanud umbes 300-400 inimest ja neid igapäevaselt juhtides olen mõistnud, et kõik inimesed on ainulaadsed, aga tööelus on palju identseid mustreid. Kõigi tegevuste taga, olenemata valdkonnast, on inimesed. See, miks tehakse liiga rutakaid otsuseid, miks tihti üldse ei julgeta otsuseid teha, on seotud meie endi tegevusega.

Ei pea alati olema valdkonna tippspetsialist

Olen ka veendunud, et juht ei pea alati olema ilmtingimata oma ala tippspetsialist. Minu tugevus on kontaktiloomine inimestega ja inimeste juhtimine. Kui oma inimesi kuulates ja suunates ning õigeid juhtimisvalikuid langetades suudan neis välja tuua nende parimad omadused ja sellega valdkonda edasi viia, on see peamine. Juhi kõrval peavad olema õiged inimesed, see on A&O. Nõrgemaid külgi, näiteks valdkonnaspetsiifilisi teadmisi, saab alati arendada - ja peabki.

Suure pildi nägemiseks pea meeles argipäeva

Seega ei tasu valesti mõista - kindlal alal praktiseeriv juht ei tohiks olla enda valdkonnast kauge. Seda ei tohi unustada. Väga tihti juhtub, et kui juht on kasvõi veidi aega erialast olnud eemal, siis unustab ta lihtsasti. Keeruline on aga midagi oma inimestelt soovida ja neid suunata, kui ise selle sees ei ole. Piltlikult võib kõrgemalt olla suurem ja parem vaade, kuid oluline on küsimus, kuidas argipäev suurema pildiga kokku viia.

See vajab teadlikku ja pidevat tööd. Juhtides täna umbes aasta jagu tehnilise halduse valdkonda (ja enne seda aastakese tehnilise halduse Lääne-Eesti piirkonda), ilma varasema selle ala spetsiifilisema kogemuseta, on see minult nõudnud suurt väljakutset ning õppimisvõimet. Telekommunikatsioonivaldkond on pidevas muutumisese ning ma õpin iga päev. Terminid ja teemad, millest olin vaid kuulnud, on omandanud minu jaoks teadliku tähenduse. Kui varem oli näiteks valguskaabel minu jaoks pelgalt sõna, siis täna oskan ja küsida mis-küsimuste asemel miks-küsimusi. Ja see tunne, kui oskad ja suudad kaasa rääkida ka keerulisematel tehnilistel teemadel on väga rahuldust pakkuv! Väga oluline ongi, et juht julgeks küsida küsimus ja ka tunnistada, kui ta mingeid vastuseid ei tea.

Uude valdkonda tööle minnes on minu jaoks alati oluline näha, kuidas asjad päris elus toimivad ja viibida selles keskkonnas, kus reaalselt tööd tehakse. Seetõttu olen võtnud eesmärgiks regulaarselt tehnikutega kaasas käia ja ka ise nende tööd katsetada - kasvõi vajadusel auku seina puurida - et paremini tajuda, kuidas jõuavad kodudesse uued TV-lahendused või internet, milliseid ootused ja vajadused on klientidel jne. Seda just sellepärast, et mitte ära unustada argipäeva, vaid siduda praktilised teadmised tervikpildiga.

Soov teha võimatust võimalik

Kindlasti nõuab selline uutesse valdkondadesse sisenemine pidevat eneseületust ja suurt enesetõestamist. Ühelt poolt pidevalt uute olukordade lahendamist ja enda jaoks mõistmatu selgeks tegemist, sooviga teha võimatust võimalik. Jah, olengi loomult väga kärsitu ja vajan väljakutseid. Tihti on mul vaja, et asjad juhtuks kiiremini, kui see tegelikult võimalik on. Seetõttu olen ka kogenud läbipõlemist, kuid olen varasematest vigadest õppinud.

Teiselt poolt on ka ettevõttes töötavate inimeste ootused uuele juhil väga kõrged ning tihti käib kaasas sellega ka eelarvamus, et valdkonnas tundmatu juht pole pädev. Sellega kaasneb pidev veelgi suurem enesetõestamine. Siin aga aitab kaasa ausus ja avatult asjadest rääkimine.

Kokkuvõttes usun, et ma poleks eelnevate kogemusteta täna siin, kus olen. Olen veendumusel, et iga kogemus erinevates valdkondades annab inimesena oskuse uusi väljakutseid targemalt ja oskuslikumalt vastu võtta. Selleks on vaja aga tahet. Spetsiifilistest valdkonna tippteadmistest viib mind edasi kogemus inimesi juhtida ning mõtteviis, kuidas saaksin midagi võimalikult hästi teha.

Ekspressi konverents 2020