Viis märki tööintervjuul, et räägid ülinõudliku bossiga, kellest tuleks eemale hoida

 (27)
Tööintervjuu.
Tööintervjuu.Foto: Scanpix, PantherMedia / Arne Trautmann

Suur osa inimestest lahkub töölt, sest ei suuda koos töötada otsese ülemusega. On ütlematagi selge, et just otsesest ülemusest sõltub, kui rahulolevalt inimene end igapäevaselt tööl tunneb ning kokkuvõttes mõjutab see kogu inimese elu.

Tööjõudu napib igal pool ning tööandjad püüavad igati inimesi enda juurde meelitada. Suurem osa liignõudlikest ülemustest osakavad tööintervjuul oma tõelist olemust varjata ja nii ei saagi inimene enne tööle asumist teada, kellega tegelikult koos töötada tuleb.

Et olukorda lihtsamaks teha ning hilisemat pettumust vältida, toob Business Insider välja olulised märgid, mida tööintervjuul potentisaalse tulevase ülemuse puhul silmas pidada:

1. Ta hilineb intervjuule ega vabanda

Vahel juhtub, et aeg lendab ning koosolekud võtavad planeeritust kauem aega. Kui töövestluse läbiviija hilineb ega näe põhjust sellepärast vabandada, võib see olla ohumärk, et juht peab töötajate poolset juhi vajadustega kohanemist iseenesestmõistetavaks.

2. Nad tegelevad mikrojuhtimisega

Mikrojuhtimisega tegejad on sageli perfektsionistid, kes ei suuda oma nägemusest loobuda ning lasta asjadel dünaamiliselt kulgeda. Kui värbav juht pidevalt toonitab oma sidet meeskonnaga ning seotust erinevate projektidega ning see seotus tundub olevat midagi enamat kui lihtsalt juhi oma, siis peaks seda võtma ohumärgina.

Seotud lood:

3. Intervjuul jääb segaseks, milliste kriteeriumite järgi töö tulemust mõõdetakse

Üks liigse nõudlikkuse vorm on see, kui töötajalt oodatakse kõrget tulemust, kuid ei suudeta sõnastada, milline edukas ülesande täitmine täpselt peaks olema. Kui intervjuu jooksul kuuled küll palju sellest, milliseid erinevaid ülesandeid tuleb täita, kuid mitte sõnagi sellest, kuidas sinu töö suuremasse pilti paigutub ning kuidas sinu roll organisatsiooni ülesannete täitmisse panustab, siis võib see tähendada, et värbajal ei ole nende eesmärkidega seost ning sind ootab ees lihtsalt pikk ülesannete rida, mida edukalt täita ei õnnestugi.

4. Vestluse läbiviija kontrollib intervjuu ajal oma e-maile või sõnumeid

Selline käitumine on vastuolus elementaarse viisakusega. Kuid probleemi tuum võib ulatuda viisakusest oluliselt kaugemale.

Kui juht on valmis olema ebaviisakas, selleks et olla pidevalt elektroonilistes kanalites saadaval, siis võib see tähendada, et samasugust käitumist ning kiiret reageerimist e-mailidele ootab/ nõuab ta ka töötajatelt.

5. Juht toonitab vaid meeskonna toodetud kogust, kuid ei tunnusta nende saavutusi

Kui juht toonitab meeskonna edust rääkides vaid kvantitatiivseid näitajaid ja eesmärke, kuid kvalitatiivseid mõjusid ega nende mõõtmist ei maini, siis võib see tähendada, et juht tähtsustab vaid tootmist tootmise enda pärast. See võib lõppkokkuvõttes tähendada liiga palju põhjendamatuid ülesandeid ja nõudmisi.